Mälestuskonverents “Kommunistlike režiimide kuritegude pärand 21. sajandi Euroopas”

23. august 2017, Tallinna Kultuurikatel (Põhja pst 27a)

 

Kolmapäeval, 23. augustil korraldas Eesti Mälu Instituut koostöös Justiitsministeeriumiga mälestuskonverentsi “Kommunistlike režiimide kuritegude pärand 21. sajandi Euroopas”. 23. august on üleeuroopaline kõigi totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestuspäev, mille tähistamisele kutsus üles Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta resolutsioon Euroopa südametunnistusest ja totalitarismist.

Justiitsminister Urmas Reinsalu kutsel olid konverentsile kogunenud 19 ELi ja idapartnerluse riigi justiitsministeeriumi, totalitarismiohvrite ühingute ning asutuste ja organisatsioonide esindajad, kes tegelevad totalitaarsete režiimide kuritegude uurimise ja ohvrite mälestuse jäädvustamisega.

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam rõhutas avakõnes vajadust püüelda Euroopa ühise ajaloomõistmise poole, vältimaks kommunistlike režiimide mineviku ilustamist ja nende poolt toimepandud kuritegude tähelepanuta jätmist või marginaliseerimist.

Järgnenud paneeldiskussioonil arutlesid dr. Olaf Mertelsmanni (Tartu ülikool) juhatusel päevateema üle lisaks avakõnelejale nelja riigi ajaloolased (dr. Anna Kaminsky, Saksamaa; prof. Andres Kasekamp, Eesti/Kanada; prof. Igor Cașu, Moldova; dr. Bartosz Dziewanowski-Stefańczyk, Poola). Diskussioon tõi esile rea probleeme. Esmalt erinevuse poliitiliste soovmõtete (unistus ühtsest Euroopa ajaloost) ja reaalse ajaloouurimise vahel. Ajalugu ülimalt rahvus- või riigikeskse teadusena ei saa ajaloolaste hinnangul kunagi muutuda „rahvusneutraalseks“ distsipliiniks, ilma et kaotaks oma tegelikku sisu. Püüdlema peab selle poole, et Euroopa rahvad oleksid üksteise ajaloost paremini informeeritud ning nad oleksid valmis ka seda mõistma ja aktsepteerima.

Siit kasvabki välja järgmine probleem: ka enamikele Lääne-Euroopa ajaloolastele jäävad kommunistlike režiimide valitsemise all elanud Ida- ja Kesk-Euroopa rahvaste spetsiifilisemad ajalooküsimused endiselt mõistmatuks, rääkimata laiemast üldsusest. Selle põhjus ei peitu Ida- ja Kesk-Euroopa ajaloolaste väheses uurimistöös, vaid kommunikatsioonis. Akadeemilised uurimused ei ole piisav moodus teadmiste levikuks sageli isegi spetsialistide hulgas. Väga määravat mõju avaldavad siin üksikute autorite üldistavad käsitlused, kes suudavad oma esitluslaadiga äratada lugejate tähelepanu. Positiivse näitena tõsteti esile Timothy Snyderi populaarseid raamatuid. Teise võimalusena puudutati kaasaegsete meediavahendite ja üldistavate näituste rakendamist, et pälvida laiema publiku tähelepanu. Sellekohase näitena võib tuua konverentsi lõpetuseks avatud näitust „Kommunismi ajastu“.

Konverents ja sellele järgnenud mälestuskonverents on järelvaadatavad:

23-08-2017 Memorial conference for the victims of communism and nazism from EU2017.EE on Vimeo.

2017-08-23 Press conference: The meeting of Ministers of Justice and ministerial delegations from EU2017.EE on Vimeo.