Mälusümpoosion

Euroopa mälusümpoosion

Mälu ja identiteet Euroopas: tänapäeval ja tulevikus

Koht: Kultuurikatel, Katelde Saal (Põhja pst 27a, Tallinn)

Kuupäevad: 26.-28. oktoober 2021

Keeled: inglise ja eesti (sünkroontõlkega)

Osalemine on tasuta.

Programm asub allpool. Registreerimine on lõppenud. Osalemishuvi korral kirjutage: info@mnemosyne.ee.

IX Euroopa mälusümpoosion on Euroopa suurimaid mälufoorumeid, mis toob kokku lähiajaloo uurimise, mõtestamise ja õpetamisega tegelevad eksperdid ja teemahuvilised üle kontinendi. Tallinnast saab oktoobri kolmel päeval olulisim Euroopa lähiajaloo mõtestamise paik. Paneelarutelude ja esitluse juurde kuulub ka kultuuriprogramm, õhtune kontsert-vastuvõtt ja võimalus sõlmida uusi kontakte.

Tänavune sümpoosion keskendub koos- ja ebakõladele Euroopa mälukultuuris, mis on tugevasti mõjutatud 20. sajandi totalitaarsete režiimide pärandist. Mälestus totalitaarsete diktatuuride tekitatud kannatustest on kaasaegse Euroopa identiteedi üks kese.

Euroopa mälu mitmekesisust on kujundanud piirimuutused ja konfliktid, diktatuurid ja terroriaktid. Viimastel aastakümnetel on vaidlused ajaloo ja mälupoliitika üle Euroopas palju kõneainet pakkunud. Ida- ja Lääne-Euroopa erinev ajalugu 20. sajandil põhjustab siiani segadust. Arvestades, et Lääne-Euroopa valitsev ajalooline kogemus oli natsism, samas kui Ida- ja Kesk-Euroopa riigid kogesid nii kommunismi kui ka natsismi, on ajaloo üle arutamine erineva totalitarismi kogemuse tõttu jätkuvalt keeruline.

Ajalooliste sündmuste ja isikute mälestamine on hiljuti akadeemilistes, poliitilistes ja avalikes aruteludes üha rohkem esiplaanile tõusnud. Mitmed institutsioonid on aidanud ühise ajalootunnetuse ja identiteeditunde levitamisele kaasa ka oma tegevuste kaudu kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil. Paljude selliste projektide eesmärgiks on edendada eurooplaste vahelist dialoogi ja koostööd. Paraku on ka neid, kelle tegevus aitab kaasa stereotüüpide levikule ja konfliktide tekkimisele.

Võttes arvesse viimase aja arutelusid Euroopa ajaloo ja identiteedi üle, kutsume ajaloohariduse alal töötavaid spetsialiste ka enda kogemusi jagama. Euroopa ajaloo ja mäluga seotud uuenduslikke projekte tutvustatakse konverentsil lühiettekannete (nn “turboesitluste”) käigus.

Üritust korraldab Euroopa Mälu ja Solidaarsuse Võrgustik (ENRS) koos Eesti Mälu Instituudiga. Oluliseks partneriks on ka Kirde-Euroopa Sakslaste Kultuuri ja Ajaloo Instituut.

Euroopa Mälu ja Solidaarsuse Võrgustiku (ENRS) eesmärgiks on toetada Euroopa 20. sajandi ajaloo üle peetavat dialoogi. Organisatsioon viib iga-aastaselt ellu arvukaid projekte, mis seda eesmärki toetavad. ENRS-i liikmesriigid on Saksamaa, Poola, Ungari, Slovakkia ja Rumeenia. Vaatlejariigid on Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Austria, Albaania ja Georgia. ENRS-il on partnerorganisatsioonid pea igas Euroopa riigis

Info osalejale, kelle elukoht ei ole Harjumaal

Korraldajad tagavad väljaspool Harjumaad elavatele osalejatele konverentsi ajaks majutuse Tallinna kesklinna hotellis. Vastava taotluse lihtkirja vormis palume edastada pärast registreerimisvormi täitmist e-posti aadressile info@mnemosyne.ee. Korraldaja tasutud majutusega osalejate arv on piiratud.

Registreerimine on suletud.

Suure osalemishuvi korral palun kirjutage: info@mnemosyne.ee.

Programmiga saate tutvuda allpool.

 

COVID-19 informatsioon

Sümpoosionil osaleja peab esitama korraldajale sissepääsu juures ühe järgmistest dokumentidest:

1) COVID-19 lõpetatud vaktsineerimise tõend;

2) Tõend COVID-19 läbipõdemise kohta (kehtib 180 päeva alates läbipõdemisest).

Üritusel tagatakse osalejate hajutatus ja soovijatele jagatakse maskid (kandmine ei ole kohustuslik, kuna sissepääsu juures teostatakse nakkusohutuse kontroll).

Programm

IX Euroopa mälusümpoosion

Teisipäev, 26. oktoober 2021

12:30-14:00
Registreerumine ja kerge lõuna

14.10-14:30
Tervituskõned

Euroopa Mälu ja Solidaarsuse Võrgustiku direktor Rafał Rogulski

Eesti Vabariigi justiitsminister Maris Lauri

Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sergei Metlev

14:30-16:30
Avasessioon – Euroopa identiteet tänapäeval: ajaloolised juured ja käimasolevad debatid

Avasessioonil arutatakse, millised on erinevad nägemused “Euroopa identiteedist”, mida on kujundanud ajalooline mälu. Arutelu keskendub erinevatele mälestamispoliitika ilmingutele ja elluviijatele, kelle ülesandeks on aidata kaasa ajaloo-alase teadlikkuse suurendamisele Euroopas. Käsitletakse järgmisi küsimusi: Miks rääkida nüüd sõjajärgsest jagunemisest kommunistlikuks ja kapitalistlikuks blokiks? Kas sellel on laiemat kõlapinda Euroopa suuremate mälestuskultuuride seas, kes jagavad ühist ajalookogemust? Millist rolli mängib Euroopa Liit täna Euroopa ühisidentiteedi loomisel?

Prof. Elazar Barkan (moderaator), Columbia Ülikool, USA – veebis

Toomas Hiio, Eesti Mälu Instituut (moderaator)

Dr Gergely Prőhle, Ungari – veebis

Dr Monika Kareniauskaitė, Leedu Genotsiidi ja Vastupanu Uurimise Keskus

Prof. Gesine Schwan, Humboldt-Viadrina Ülikool, Saksamaa – veebis

Dr hab. Michał Łuczewski, Varssavi Ülikool, Poola

Prof. Viacheslav Morozov, Tartu Ülikool

16:30-17:00
Kohvipaus

17:00-18:00
Turboesitlused

Turboesitluste ajal tutvustavad ajaloolise mäluga seotud organisatsioonide esindajad sümpoosioni publikule enda tegevust või projekte. Igal kõnelejal on aega kuni 2 minutit. Kuni 20 osalejat ja 1 moderaator.

18:00-20:00
Vastuvõtt, õhtusöök

Kell 19.00 esineb erikavaga eesti laulja, viiuldaja, elektrooniline artist ja helilooja Maarja Nuut, kelle looming ühendab erinevaid muusikalisi maailmu – ühte sulanduvad vanad traditsioonid ja kaasaja vaim.

Kolmapäev, 27. oktoober 2021

08:30-09:30
Registreerumine ja hommikukohv

09:30-11:30
Esimene paneeldiskussioon – Mälupraktikad: igapäevased väljakutsed

Sessiooni käigus arutatakse, milline on ajalooalaste projektide raames läbi viidud tegevuste mõju Euroopa mälukultuuri kujunemisele. Arutelust võtavad osa ja oma kogemusi jagavad erinevate kultuuri- ja mäluasutuste esindajad. Muuhulgas käsitletakse järgmisi küsimusi: Kuidas saavad tänased ühiskondlikud algatused, kultuuri- ja haridusprogrammid ning dokumentaalfilmid aidata kaasa teadlikkuse tõstmisele totalitaarsetest režiimidest? Millisel viisil on ajaloo- või kultuurialased projektid aidanud edendada rahu ja leppimist?

Euroopa Mälu ja Solidaarsuse Võrgustiku direktor Rafał Rogulski

Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu president, Dr Łukasz Kamiński

EUROM – Euroopa Mälu Observatooriumi, Oriol Lopez Badell – veebis

Euroopa Ajaloomaja direktor Constanze Itzel

Moderaator: Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sergei Metlev

11:30-12:00
Kohvipaus

12:00-14:00
Juhtumiuuringud: parimad praktikad

Sessiooni käigus jagavad haridusvaldkonna koordinaatorid oma parimaid praktikaid kolmel alljärgneval teemal:

Raske minevikuga toimetulemine

Dr Keiu Telve, Vabaduse ja okupatsioonide muuseumi Vabamu (Eesti) direktor

Baczoni Dorottya, Terrori Maja Muuseumi (Ungari)

Suuline ajalugu inspiratsiooni allikana

Gentiana Sula, “Isegi seintel on kõrvad” installatsiooni (Albaania) autor

Dr Annemarie Franke ja Anna Wachowiak, Euroopa Mälu ja Solidaarsuse Võrgustik

Uue meedia/tehnoloogia võimalikud kasutusalad

Paweł Sawicki, Auschwitzi Muuseumi Twitteri toimetaja

Dr Kristina Ranki, Mannerheimi Muuseumi direktor

Moderaatorid: Beata Drzazga ja Maria Naimska (ENRS)

14:00-14:45
Lõuna

15:00-17:00/17:30
Kultuuriprogramm

Võimalikud valikud (eelregistreerimisega, inglise keeles)

  • Kommunismiohvrite memoriaal ja Eesti Ajaloomuuseum
  • Patarei näituseala “Kommunism on vangla”
  • Giidiga jalgsiekskursioon Tallinna vanalinnas ning KGB vangikongide ühiskülastus

18:00-19:30
Teine paneeldiskussioon – Tagasivaatavalt aastale 1989

Paneelis keskendutakse hiljuti ilmunud uurimustele, mis käsitlevad poliitilisi, kultuurilisi ja majanduslikke muutusi, mis toimusid 1989. aastal Ida-Euroopas. Arutluse alla tulevad küsimused: Kuidas on mineviku mäletamine viimase 30 aasta jooksul muutunud? Kas muutustele on pööratud eraldi tähelepanu hiljutistes uurimustes? Millised on piirkondlikud erinevused? Arutellu on kaasatud autorid, kes on avaldanud raamatuid 1989. aastal toimunud arengute kohta.

Dr Peter Jašek (moderaator), Slovakkia Rahvusliku Mälu Instituut

Dr Tobias Rupprecht, Berliini Vabaülikool, Saksamaa

Dr Paweł Ukielski, Poola Teaduste Akadeemia Poliitikauuringute Instituut, Poola

Dr Lars Fredrik Stöcker, Viini Ülikool, Austria

19:30-21:00
Õhtusöök

Neljapäev, 28. oktoober 2021

09:15-10:00
Registreerumine, hommikukohv

10:00-11:30
Kolmas paneeldiskussioon – Konfliktne minevik: mälu ja poliitika

Sessioon käsitleb käimasolevaid vaidlusi Euroopa ühise mälukultuuri üle erinevate kogemuste ja hinnangute kaudu: Kas Ida- ja Lääne -Euroopa rahvaste ja kogukondade erinev nägemus totalitarismist võib kaasa aidata mälu politiseerumisele? Kas Holokausti mäletamine Lääne- ja Ida-Euroopas erineb millegi poolest? Hoolimata kommunistlike režiimide toime pandud kuritegudest on kommunismi ideoloogia mõnes riigis endiselt populaarne. Miks?

Prof. Linda Kaljundi (moderaator), Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool

Dr Földváryné Kiss Réka, Ungari reformeeritud kiriku Károli Gáspár’i ülikool, Ungari

Prof. Lavinia Stan, Püha Francis Xavieri ülikool, Rumeenia/Kanada – veebis

Dr Beáta Katrebová Blehová, Slovakkia Rahvusliku Mälu Instituut

Velma Sarić, Sarajevo konfliktijärgne uurimiskeskus, Bosnia ja Hertsegoviina

11:30-12:00
Kohvipaus

12:00-14:00
Ümarlaua arutelu: Euroopa ajaloo debattide tulevik

Ümarlauas arutletakse, milline on Euroopa ühine mälukultuur täna? Milliseks võib kujuneda arutelu ühismälu üle, kui vaidlused ajaloo ümber jätkuvad? Milliseks võivad kujuneda konfliktid, kui eri piirkondade, aga ka põlvkondade vaatenurgad minevikule ristuvad?

Mr Dariusz Rosiak, Raportu o stanie świata, Poola – veebis

Prof. Jeffrey Olick, Virginia Ülikool, USA – veebis

Dr András Fejérdy, Pázmány Péter Katoliku Ülikool, Ungari

Prof. Maria Crăciun, Kultuuri- ja rahvusliku identiteedi ministeerium, Rumeenia

Ms Alicja Knast, Praha Rahvusgalerii, Poola

14:00
Lõpusõnad

Korraldajad:

Partnerid:

 

Rahastajad: