Teise maailmasõja keerises olid kümned tuhanded Eesti inimesed sunnitud kodumaalt lahkuma.
Kõige massilisemaks muutus põgenemine 1944. aasta sügisel, kui paljud meie kaasmaalased olid läheneva rinde ees ja repressioonide hirmus sunnitud kodumaalt põgenema, lootes siiski peagi naasta.
Kahjuks kujunes eemalolek aastakümnete pikkuseks; paljud ei jõudnudki seda ära oodata.
Vaatamata möödunud aastakümnetele ja inimeste suurele huvile ei ole meil seni selget ülevaadet ei põgenike arvust, nende päritolust ega sotsiaalsest taustast. Senistes käsitlustes arvestatakse, et Teise maailmasõja perioodil põgenes Eestist umbes 80 000 inimest, kuid välja on käidud ka teistsuguseid arve.
Eesti Mälu Instituut alustab Teise maailmasõja kestel Eestist põgenenud isikute andmebaasi koostamist. Ettevõtmise patroon on Eesti Vabariigi president Alar Karis. Loodav andmekogu annab väärtusliku baasi tulevastele teadusuuringutele ja jäädvustab eelnevate generatsioonide elukäiku.
Töö esimeses etapis keskendutakse eelkõige esmastele sihtriikidele, kuhu põgenikud suundusid: Rootsi ja Saksamaale. Arhiivides olevad andmekogud võimaldavad koostada põgenenud isikute esialgse andmebaasi, kuid inimeste suurt abi vajame nende põgenike nimede kogumiseks, kes teekonnal teadmata kadunuks jäid.
Otsi nime seni kogutud andmetest siit: www.wwii-refugees.ee
Esimese etapi loodame valmis saada 2024. aasta septembriks, kui möödub 80 aastat 1944. aasta suurest põgenemisest. Kaugema eesmärgina soovime jälgida ka põgenike edasist teekonda uue elukoha otsingul.
Instituut on väga tänulik kui kaasmaalased, kus iganes nad ka ei elaks, on valmis seda ettevõtmist toetama. Abi on nii informatsioonist, mis ei ole suurtesse arhiividesse jõudnud, aga ka rahalisest toetusest, mis võimaldab meil kaasata uusi kaastöölisi andmete töötlemiseks.
Põgenike andmebaasi koostamisega seotud küsimustes palume võtta ühendust aadressil refugee@mnemosyne.ee
