Teadustöö ja publikatsioonid | Eesti Mälu Instituut / Estonian Institute of Historical Memory

Instituudi uurimistöö kajastab kommunistliku ideoloogia sündi ja levikut ning selle ideoloogia erinevaid väljendusi nii riikliku ideoloogiana pärast võimuhaaramist, põrandaaluse õõnestustegevusena, mis on suunatud vägivaldsele võimuhaaramisele ja nn proletariaadi diktatuuri kehtestamisele, aga ka legaalse poliitilise tegevusena demokraatlikes ühiskondades. Uurimisobjektiks on kommunistliku propaganda meetodid toetajate leidmiseks nii põrandaaluse õõnestustegevuse ajal kui ka kommunistlikes režiimides ning vahendid oma võimu kindlustamiseks. Tähtis uurimisvaldkond on kommunistliku ideoloogia mõju ja kommunistlike režiimide võimuajastu pärand demokraatlikes ühiskondades 21. sajandil.

Instituut toetab ja soodustab noorte õpetlaste (sotsiaalteadlased, eeskätt ajaloolased ning poliitika- ja õigusteadlased) uurimistööd vastavates valdkondades, korraldades stipendiumikonkursse. Samuti korraldab instituut kord aastas rahvusvahelise teaduskonverentsi.

Kõiki Eesti Mälu Instituudi publikatsioone on võimalik osta Eesti Mälu Instituudis, Tõnismägi 8, Tallinnas ning hästi varustatud raamatupoodides.
Instituudi kontakt ostu huvi korral: info@mnemosyne.ee .

Viimati ilmunud

Elu kahe kodumaa vahel. Haldi lugu sõjast ja tagasipöördumisest sünnimaale

Haldi Reissaar Svanberg
Toimetaja: Olev Liivik

Raamat toob lugejateni Haldi Reissaar Svanbergi tähelepanuväärse loo oma identiteedi otsingutest. Haldi oli vaid viie aastane, kui Eesti sattus Teise maailmasõja keerisesse ning tema perele jäi ainus võimalus kodumaalt põgeneda.

Loe lähemalt

Need väga isiklikud mälestused kirjeldavad tema perekonna põgenemist, katsumusi erinevates Euroopa põgenikelaagrites ja raskusi uue eluga kohanemisel Ameerika Ühendriikides. Korrates universaalset lugu võimalustest uuel maal, jutustab Haldi oma kogemustest hariduse omandamisel, karjääri tegemisel ja oma pere loomisel. Kuna ta kaotas suurel määral sidemeid oma minevikuga, hakkas ta igatsema oma lapsepõlve kodumaad, mis tundus aga pea 50 aastat kestnud Nõukogude Liidu okupatsiooni tõttu igaveseks kadunud olevat. Alles siis, kui Eesti 1991 taasiseseisvus ja Haldi sai Eestisse naasta, avastas ta, mida tegelikult tähendab omada kodumaad – või antud juhul olla piisavalt õnnelik, et tal on kaks kodumaad.

Eesti Mälu Instituut, 2026, 307 lk.

Metsavendlus: vastupanu Nõukogude okupatsioonivõimule

Koostaja: Peeter Kaasik

Eesti Mälu Instituudi ja Eesti sõjamuuseumi koostöös valminud kogumik “Metsavendlus: vastupanu Nõukogude okupatsioonivõimule“ on koguteose Sõja ja rahu vahel VIII köide. Ühtlasi kuulub teos Eesti sõjamuuseumi toimetiste sarja.

Loe lähemalt

Üheksa autori koostööna valminud raamat koondab esmakordselt ühtsete kaante vahele laiema pildi meie metsavendluse ajaloost, asetades metsavendluse okupeeritud Eesti laiemasse julgeolekupoliitilisse konteksti. Lugeja saab ülevaate metsavendluse kujunemise eeldustest ja organiseerimistööst, Nõukogude okupatsioonivõimu aktsioonidest vastupanuvõitluse mahasurumiseks ja kodurinde toetusest ning metsavendade varjumisvõtetest.
Eesti Mälu Instituut, Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum, 2026, 567 lk.
Raamatu tellimiseks VAJUTAGE SIIA
Raamat on saadaval ka Eesti sõjamuuseumi muuseumipoes ja hästivarustatud raamatukauplustes.

Raamatut tellima

Toimetised

Eesti Mälu Instituudi toimetised 5 (2026): Teadustest ja seadustest okupeeritud Eestis

Koostaja: Marju Meschin
Toimetajad: Meelis Maripuu, Toomas Hiio

Kogumik sisaldab uurimusi, mis on seotud Nõukogude okupatsiooni ajastu mitme eluvaldkonnaga. Ühtlasi on artiklitel kokkupuude mitme teadusharuga alates õigusajaloost ja sotsioloogiast kuni hariduspoliitika ning psühhiaatria ja meditsiiniajalooni.

Tutvu lähemalt

Ukraina ajaloolane Olesja Stasjuk uurib ukraina vastupanuvõitlejate vastupanu jätkumist Stalini võimuperioodi järgsetes vangilaagrites.
Eli Pilve käsitleb koolihariduse forsseeritud sovetiseerimist Eesti okupeerimise järel alates 1940. aasta suvest kuni 1941. aasta suveni ning õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate vastupanu sellele.
Liisa Laili uurimuse teemaks on psühhiaatria kuritarvitamine poliitilistel põhjustel ning poliitiliste teisitimõtlejate ühiskonnast eraldamine või marginaliseerimine loiukululise skisofreenia abil.
Peeter Kaasik vaatleb sovetlikku sotsioloogiat ülidselt ja sotsioloogiateaduste arengut Eesti NSV-s 1960.–1980. aastatel.
Aivar Niglase mahuka artikli teemaks on asumiskaristuse eri liikide kohta kasutatud terminoloogia Tsaari-Venemaa ja NSV Liidu õigusaktides ning asumiskaristuse sisu ja selle vahekord teiste karistusliikidega.
Tartu Ülikooli kirjastus, 2026, 272 lk. Artiklite kogumik on saadaval eesti ja inglise keeles Tartu Ülikooli kirjastuses.

Eesti Mälu Instituudi toimetised 4 (2024): Põgenemine Eestist Rootsi Teise maailmasõja ajal

Toimetajad: Hiljar Tammela, Meelis Maripuu

Teise maailmasõja aastatel põgenes Eestist Läände ühtekokku hinnanguliselt 70 000 – 80 000 inimest, mis teeb sellest meie ajaloo ühe suurima rändelaine ja ühe olulisima lähimineviku sündmuse, mis avaldas otsest mõju väga paljude inimeste elusaatusele.

Tutvu lähemalt

Kuna põgeneti enamasti varjatult, suuliste kokkulepete alusel ja otsese ohu tingimustes, ei ole meil selle kohta võtta arhiiviallikaid, mida inimeste massirände uurijad tavapäraselt kasutavad: nimekirju lahkunutest lähtekohas ja saabunutest sihtkohas. Aastakümneid on põgenemist uuritud tuginedes peamiselt mälestustele, mis annavad küll väga hea ülevaate üksikisiku või pere põgenemisteekonnast, kuid mille pinnalt on raske luua üldpilti.
Selle kogumiku seitse artiklit toovad lugejani uut teavet Teise maailmasõja ajal Eestist Rootsi põgenemise kohta, mis pärineb peamiselt välisallikatest. Kogumikus on kasutatud arhiivimaterjale, mis on saanud vabalt kättesaadavaks alles viimastel aastatel. Autorid avavad suure põgenemise seni tundmatuid või vähekäsitletud tahke, käsitledes muuhulgas sihtkohariigi olusid ja valikuid. Tegemist on esimese uurimusliku artiklikogumikuga, mis on pühendatud just Teise maailmasõja aegse Eestist Rootsi põgenemise temaatikale.

Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024, 288 lk. Artiklite kogumik on saadaval eesti ja inglise keeles Tartu Ülikooli kirjastuses.

Eesti Mälu Instituudi toimetised 3 (2021): Propaganda, sisseränne ja monumendid: vaateid Nõukogude võimu kinnistamise meetoditele Eestis 1950.–1980. aastatel

Toimetajad: Meelis Saueauk ja Meelis Maripuu

Artiklikogumik võtab vaatluse alla mõned meetodid, mida sovetliku ühiskonnakorra kehtestamisel ja kujundamisel Eestis kasutati, sealhulgas info- ja migratsioonipoliitika, pseudo-rahvaesinduse komplekteerimine ning propagandatöö ajaloopoliitika valdkonnas. Viimane väljendus muu hulgas ka iseseisvusaegsete monumentide hävitamises ja uute rajamises.

Loe edasi

Seekordne artiklivalik astub sammu lähemale Nõukogude režiimi ideoloogiatöö köögipoolele, mille lahutamatu osa oli Eesti iseseisvusaegse ühiskondliku struktuuri ja teadvuse lõhkumine, mis kavatseti asendada sovetlike doktriinide vaimus kujundatud elukorraldusega.

Artiklite kogumik on saadaval eesti ja inglise keeles Tartu Ülikooli kirjastuses, 2022, 240 lk.

Eesti Mälu Instituudi toimetised 2 (2019): Toimik „Priboi“. Artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest

Toimetajad: Meelis Saueauk ja Meelis Maripuu
Märtsiküüditamine ehk operatsioon “Priboi” oli NSV Liidu sõjajärgsete aastate kõige massilisem küüditamisoperatsioon, mis haaras kogu Baltikumi. Operatsiooni eesmärk oli likvideerida vastupanu sovetiseerimisele maapiirkondades.

Loe lisaks

Raamat sisaldab Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi salatoimiku “Priboi” terviktõlget, aga ka teisi operatsiooni korraldamisega seotud dokumente. Lisaks sisaldab kogumik seitset artiklit märtsiküüditamise eri tahkudest.
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020, 536 lk.
Raamat on saadaval Tartu Ülikooli kirjastuses.

Proceedings of the Estonian Institute of Historical Memory 1 (2018) = Eesti Mälu Instituudi toimetised 1 (2018): Sovetisation and Violence: The Case of Estonia.

Toimetajad: Meelis Saueauk ja Toomas Hiio
Eesti Mälu Instituudi teadurite ja instituudiga seotud ajaloolaste ingliskeelne artiklite kogumik, mis keskendub 1940ndate teise poole ja 1950ndate alguse repressioonidele, sovetiseerimisele ja poliitilisele terrorile. Mõned publitseeritud artiklitest on eesti keeles avaldatud juba varasemalt.
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, 336 lk.
Raamat on saadaval Tartu Ülikooli kirjastuses.

Muud publikatsioonid

“Elame veel! Hans Alver juuniori päevik Siberi küüditamisajast 1941–1949“

Koostaja ja toimetaja: Olev Liivik

„Elame veel!“ on haruldane isiklik tunnistus 1941. aasta juuniküüditamisest ja sellele järgnenud elust sundasumisel. Raamatu keskmes on Haapsalu linnapea Hans Alveri poja Hans Alver juuniori päevik, mis kajastab Alverite perekonna elu Kirovi oblastis, Lääne-Siberis ja Põhja-Kasahstanis aastatel 1941–1949.

Loe lähemalt

Hans Alver juuniori ülestähendused annavad vahetu pildi küüditatute argipäevast, raskustest ja kohanemisest võõrsil. Päevikut täiendavad autori joonistused elupaikadest ja ümbritsevast, samuti perekonnaarhiivist ning Haapsalu muuseumist pärinevad fotod, dokumendid ja sketšid. Päevik tuli päevavalgele alles pärast Hans Alver juuniori surma ning jõudis Eesti Mälu Instituudi vahendusel trükki 2025. aastal.

Eesti Mälu Instituut, 2025, 256 lk, kõvakaaneline
ISBN: 978-9916-4-3035-4
Raamat on saadaval hästivarustatud raamatukauplustes ja Eesti Mälu Instituudis. Tellimiseks, klikkige siin.

Raamatut tellima

Üks lugu minu elust

Reny Klas-Glass

Eestis sündinud juudi rahvusest Reny Klas-Glass (1911–2006) naasis 1930ndate aastate teises pooles koos perega Berliinist Tallinnasse, et pääseda juudivastase terrori küüsist.

Loe lähemalt

Pahaaimamatult jooksis ta sülle kommunistlikule terrorile ja saadeti koos mehe Leopoldi ja tütre Gabyga Eestist välja 1941. aasta juuniküüditamisega. Abikaasa mõisteti viieks aastaks sunnitööle, aga Reny lapsega saadeti asumisele Kirovi oblastisse. Pärast Leopoldi vabanemist vangilaagrist pöördus perekond kodumaale tagasi, kuid saadeti 1950. aastal uuesti välja. Lõplikult vabaneti asumiselt pärast Stalini surma 1955. aastal.

Reny Klas-Glassi mälestused on kirja pandud tema jutustuste põhjal, mis käsitlevad 1941. aasta küüditamist ja lühikest perioodi asumisel 1941. aasta suvel ja sügisel. Raamat ilmub koostöös kirjastusega Nornberg & Co ning Saksamaa Suursaatkonna toetusel.
Raamat on kättesaadav siin eesti keeles ja inglise keeles.

Surm peab ootama. Siberisse küüditatud eestisakslase Georg Heitmanni päevik aastatest 1945–1947

Koostaja: Olev Liivik

Georg Heitmann (1875–1955) küüditati 1945. aasta augustis Venemaale Molotovi oblastisse. Ta oli üks 407st Eestist väljasaadetud sakslasest ja nende pereliikmest. Küüditeekonnal hakkas ta kirjutama päevikut, mida pidas 1947. aasta sügiseni. Päevik jõudis Eestisse tänu tema põgenemisele asumiselt samal aastal.

Loe edasi

Päevik jõudis Eestisse tänu tema põgenemisele asumiselt samal aastal. Illegaalselt tagasitulemise tõttu arreteeriti ta 1949. aastal, mõisteti 20. aastaks sunnitööle ja saadeti Venemaale vangilaagrisse. Kodumaale ta enam tagasi ei jõudnud. Tema lapselaps Inna-Maia Paiken kinkis 2019. aastal päeviku Eesti Mälu Instituudile ning nüüd ilmub see eestikeelses tõlkes.

Argo kirjastusega koostöös välja antud raamatu koostaja on Eesti Mälu Instituudi vanemteadur ja Tartu Ülikooli arhiivinduse kaasprofessor Olev Liivik. Päevikule on lisatud Georg Heitmanni viimased Eestisse saadetud kirjad 1955. aastast, Olev Liiviku sissejuhatav artikkel päeviku autori elukäigust ning sakslaste küüditamisest, Heitmanniga asumise ajal läbi käinud sakslaste eluloolised andmed ning Eestist küüditatud sakslaste nimestik.

Raamatut on võimalik soetada kirjastuse Argo e-poest.

Am Rad der Geschichte drehen. Die Aktion “Verwürstung” des MfS gegen die Bundesrepublik Deutschland

Daniel R. Bonenkamp
Raamatu käsikiri võitis 2021. aastal Eesti Mälu Instituudi rahvusvahelise teadustööde konkursi varem avaldamata tööde kategoorias ja publitseeriti koostöös Tartu Ülikooli Kirjastusega Eesti Mälu Instituudi teadustööde sarja Uurimusi totalitarismi ajaloost esimese raamatuna.

NSV Liidu riikliku terrori soome-ugri ohvrinimekirja raamat. Eestlased
Финно-угорский мартиролог жертв государственного террора в СССР. Эстонцы

Koostaja: Nikolai Antonov
Toimetaja: Vladimir Abramov

Kogumikus on venekeelsed kirjed 8517 Venemaa aladel elanud eestlase kohta, kellest enamus langes repressioonide ohvriks Suure terrori aastatel 1937–1938.

Loe edasi

Lisaks on kogumikus toimetaja eessõna ja Eli Pilve artikkel „Eestlased Venemaal ja Suur terror“ eesti ja vene keeles.

Represseeritute andmed on eeskätt järgmised: nimi, sünniaeg ja -koht, arreteerimise aeg ja koht, süüdistuse formaalne alus, otsus (mahalaskmine, vangistus), amet ning allikas.

Eesti Mälu Instituut, 2022

Raamatu ostusoovi korral kirjutage palun e-posti aadressile info@mnemosyne.ee.

Indrek Paavle. Võimu meelevallas. Valitud artiklid

2015. aastal traagiliselt hukkunud ühe Eesti väljapaistvama ajaloolase Indrek Paavle (1970-2015) mälestuskogumikku on tema head sõbrad ja kolleegid koondanud autori 22 teaduslikku ja populaarteaduslikku kirjatööd aastatest 1996 kuni 2015. Viimased moodustavad kaalukama ja parima osa tema lühematest teadustöödest.

Loe edasi

Valdavalt on tegemist kordustrükkidega, kuid teos sisaldab eestikeelsele lugejale ka uut materjali, sest esmatrükis inglise keeles avaldatud uurimused on nüüd avaldatud eestikeelsete käsikirjade järgi.

Tegemist on kasuliku kogumikuga Eesti lähiajalugu uuriva ajaloolase töölaual ja väärt lugemisega igale ajaloohuvilisele.

Raamatut on võimalik soetada Rahvusarhiivi e-poest, Apollo e-poest ja Rahva Raamatu e-poest.

Rahvusarhiiv, Tartu: 2020, 711 lk.

Eesti Kommunismiohvrite Memoriaal

2018. aasta 23. augustil avati Tallinnas Maarjamäel Eesti kommunismiohvrite memoriaal, kus põimuvad mälestused, ajalugu ja arhitektuur. Kahe aastaga on see muutunud lahutamatuks osaks meie mälestamiskultuurist.
Memoriaal pälvis 2019. aastal Eesti aasta rajatise tiitli ja Kultuurkapitali hea avaliku ruumi aastapreemia.

Loe edasi

Rikkalikult illustreeritud album (fotode põhiautor Arne Maasik) avab erinevaid vaateid memoriaalile ning antakse lühiülevaade kommunistliku režiimi kuritegudest Eestis ning Maarjamäe mälestusala kujunemisest.

Raamatut on võimalik soetada Rahva Raamatust.

Eesti Mälu Instituut: 2020, 96 lk.

Kommunism on vangla. Patarei näituseala

Ajaloolises Patarei kindluses vangistas Nõukogude Liidu kommunistlik režiim (Eestis 1940-1941, 1944-1991) ideoloogilisel ettekäändel süütuid inimesi. Patarei vangla on üks sadadest kohtadest üle maailma, kus kommunistlikud režiimid ideoloogilistel põhjustel inimesi vangistasid, piinasid ja tapsid. Totalitaarset ideoloogiat ja selle rakendamist tutvustava näituseala „Kommunism on vangla“ brožüür hoiatab sääraste ideede ohtlikkuse eest ning tuletab meelde inimväärikuse ja vabaduse väärtust.

Eesti Mälu Instituut: 2020, 41 lk.

Before Tito: The Communist Party of Yugoslavia during the Great Purge (1936–1940)
Stefan Gužvica

Käsikiri võitis 2018. aasta Eesti Mälu Instituudi rahvusvahelisel teadustööde konkursil varem ilmumata tööde kategoorias ja avaldati koostöös Tallinna Ülikooli Kirjastusega sarjas ACTA Universitatis Tallinnensis.

Raamat on saadaval Tallinna Ülikooli Kirjastuses.

Isikute lühiandmed Eesti kommunismiohvrite memoriaalile 1940-1991: kommunismiohvrite nimekiri memoriaalil 23.08.2018.

Toimetaja: Meelis Maripuu

Eesti Represseeritute Registri Büroo; Eesti Mälu Instituut, 2018, 240 lk.

Raamat pole saadaval.

Purjetamine vabadusse: eestlaste uskumatu mereretk üle Atlandi

Voldemar Veedam
Unitas; Eesti Mälu Instituut, 2017, 333 lk.
Raamat on saadaval inglise ja soome keeles.

Historical memory versus communist identity: proceedings of the conference “The shaping of identity and personality under communist rule : history in the service of totalitarian regimes in Eastern Europe”, Tallinn, 9-10 June 2011.

Toimetaja: Meelis Saueauk

Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014, 164 lk.

Raamat on saadaval OAPENis.