Laupäeval, 24. augustil, 2024 esitleb Eesti Mälu Instituut (EMI) Teise maailmasõja ajel kodumaalt põgenenud inimeste andmebaasi, millesse on tänaseks Eesti ja rahvusvahelistest arhiividest kogutud ja täpsustatud enam kui 65 000 isiku andmed. Haapsalu Kultuurikeskuses toimuval temaatilisel konverentsil „Eesti sõjapõgenikud II maailmasõjas“ tutvustab andmekogu EMI juhatuse liige Meelis Maripuu. Konverentsil osaleb ka Suure põgenemise mälestussündmuste patroon, Vabariigi President Alar Karis.
Tänavu möödub 80 aastat saatuslikust 1944. aastast, mille tõttu olid kümned tuhanded Eesti inimesed sunnitud kodumaalt lahkuma, lootuses siiski hiljem naasta. Eesti Mälu Instituut alustas Teise maailmasõja ajal Eestist lahkunud inimeste andmekogu koostamist 2022. aastal.
“Eesti iseseisvuse taastamisest on möödunud rohkem kui 30 aastat. Siiski ei ole tänini selget ülevaadet Teise maailmasõja ajal Eestist lahkunute arvust, nende päritolust ja hilisemast käekäigust. Seni ilmunud uurimustes hinnatakse Teise maailmasõja ajal Eestist lahkunute arvuks 70 000 – 80 000, mis oli toona ligi 7 protsenti rahvastikust,” sõnab Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Meelis Maripuu.
Uurimistöö esimeses etapis keskendub Eesti Mälu Instituut nendele riikidele, kuhu põgenikud Eestist lahkudes esimesena jõudsid: Rootsile ja Saksamaale. Arhiivides talletatud andmekogude põhjal koostatakse sinna saabunute esialgne andmebaas, kuid hulk inimesi jäi põgenemisel teadmata kadunuks. Nende jälgede leidmiseks on teretulnud igaühe abi, kellel on andmeid selle kohta, et keegi sugulastest või vanemate või vanavanemate lähedastest ja sõpradest 1944. aasta sügisel kadunuks jäi.
Andmekogumise esimene etapp lõpeb 2024. aasta septembris, kui möödub 80 aastat II maailmasõja lahingute lõpust Eestis. Seejärel on kavas uurida Eestist lahkunute edasist teekonda uue elukoha leidmiseks Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja mujalgi. Andmekogust saab tuleviku teadusuuringutele baas ja ühtlasi mälestusmärk eelnevate põlvkondade elukäigust. Seni kogutud andmetega saab tutvuda siin: https://2024.wwii-refugees.ee/andmebaas/
Eesti Mälu Instituut on ette tänulik toetuse eest Eestist lahkunute andmete kogumisel. Abi on nii teabest, mis ei ole jõudnud suurtesse arhiividesse, kui ka rahalisest toetusest, mis lubab kaasata uusi kaastöölisi andmete töötlemiseks. Andmete edastamiseks võib pöörduda: refugee@mnemosyne.ee
Konverentsil esilinastub ka dokumentaalfilm “Põgenemine: lahkumine teadmatusse”, mis toob vaatajani põgenike aitamise teema, põgenike ja naasjate lood Rootsi näitel ning ilmestab põgenike jäetud tühimikku Eesti ühiskonnas. Esitletakse teadur Hiljar Tammela koostatud Rootsi paadipõgenike teemalist artiklikogumikku, mõtteid jagavad ajaloolased Eestist ja välisriikidest. Peakõneleja, ajaloolane Andreas Kossert Saksamaalt, esitab loengu teemal “Välja juuritud: pagulane meis endis”; ajaloolane Heikki Roiko-Jokela kõneleb salajastest Soome lahe ületamistest ja põgenike väljaandmistest Nõukogude Liidule; Pär Frohnert kirjeldab Rootsi rolli ja kogemust põgenike elule aitamisel. Konverentsi lõpetab paneelarutelu Tartu ja Tallinna ülikoolide professorite Aigi-Rahi Tamm‘e, Allan Puur’i ja Rootsi Eestlaste Liidu ja Ülemaailmse Eestlaste Kesknõukogu presidendi Sirle Sööt’iga.
Konverents on tasuta, tõlkega eesti-inglise keelde; kava on leitav: https://2024.wwii-refugees.ee/konverents/.
Traagiliste saatuste mälestuseks toimub õhtul kell 17.00 Haapsalu Toomkirikus Raimo Kangro „Missa süütult hukkunud eestlastele“ ettekanne (1989, op. 40). Missa kantakse Saatuseaasta 1944 sündmusena ette veel kahel korral: 31.08. kl 19.00 Tartu Pauluse kirikus ja 21.09. kl 19.00 Tallinna Kaarli kirikus.
