Rahvuslikul leinapäeval 14. juunil möödub 83 aastat juuniküüditamisest, mil Nõukogude Liit küüditas tuhanded Eesti elanikud Siberisse. Sügisel täitub 80 aastat Teise maailmasõja lõpuga kaasnenud põgenemislainest, mille pani liikuma hirm naasva Nõukogude punase terrori ees. Kümned tuhanded inimesed jätsid maha kodu ja asusid teele lääne suunas, kuid mitte kõik ei jõudnud kohale. Osa pöördusid rinde üle rullumisel lootust kaotades tagasi koju, teised hukkusid teel, pääsenud pidid leidma varju pakkuva riigi ja alustama uut elu.

Kodumaalt lahkuma sunnitute mälestuse jäädvustamiseks kuulutavad Eesti Mälu Instituut ja ajaleht Postimees välja kirjakonkursi noortele vanuses 15 kuni 21 eluaastat. Töid võetakse vastu kuni 27.05.2024. Parimatele on auhinnaks ajalooreis Baltikumis.

Osalemiseks kirjuta kiri olevikust minevikku. Kirja saajaks vali Teise maailmasõja kestel Eestist võõrsile põgenenud sugulane või kaasmaalane, kes ei pääse pärast sõda enam koju tagasi ja ei tea, mis teda ees ootab, kuidas Eesti elu edasi läheb, mis on saanud kodumaale jäänud omastest. Ta peab võõrsil uut elu alustama. Sina aga tead, kas ta kunagi kodumaale naaseb või mis saab tema perekonnast, kodumaast või kogu Euroopast.

Ajalooline taust

Esimene Nõukogude okupatsiooniaasta tõi Eestisse punase terrori, mis kulmineerus 1941. aasta juuni massilistes küüditamistes. Loomavagunites viidi Eestist Venemaale kokku üle 10 000 inimese.

Peagi asendus Nõukogude okupatsioon Saksa okupatsiooniga, mis kestis kuni 1944. aasta sügiseni, mil punaarmee lõi Saksa väed taganema. Pealetungiva punaarmee ja uute repressioonide eest põgenes Eestist läände üle 70 000 inimese.

Nõukogude ajal oli keelatud nende inimeste lugudest avalikult rääkida. Alles 1990. aastatel, pärast iseseisvuse taastamist, avanes kodumaal võimalus alustada Teise maailmasõja käigus lahkuma sunnitud kaasmaalaste mälestuste talletamist ja tutvustamist. Ja siiski on need lood meile enamikele võõrad!

Kuidas kirjutada?

Kirjutada võib sõjapõgenikust sugulasele, kelle elulugu sa üldiselt tunned või mõnele inimestele, kelle looga oled muul moel tuttav. Soovi korral võid oma kirja saata ka „tundmatule kirjasaajale“, kes ei oska seda oodatagi. Räägi talle sellest, mis saab Eestist 20. sajandil. Avalda lootust tuleviku osas ning informeeri teda oleviku sündmustest.

Võid jutustada nii oma ajalooteadmiste kui ka pereloo põhjal. Julgustame õpilasi rääkima ka oma vanavanemate ja sugulaste-tuttavatega, et saada juurde isiklikke mälestusi ja mõtteainet analüüsiks, kuidas Nõukogude režiim on meie lähedaste elu nii füüsiliselt kui ka vaimselt mõjutanud. Kasutada võib muidki abistavaid materjale, mis on toodud allpool.

Kuhu ja kuidas saata?

Kiri peaks olema vormistatud isikliku pöördumisena ja mitte pikemalt kui 6000 tähemärki (koos tühikutega). Kiri tuleb esitada eesti keeles. Tööde esitamise tähtaeg 27.05.2024.

Kirju oodatakse e-posti aadressile konkurss@mnemosyne.ee. Kirjale tuleb lisada kirjutaja ees- ja perekonnanimi, vanus, e-posti aadress, telefoninumber, kooli ning olemasolu korral juhendaja või nõustaja nimi.

Auhind
Töid hindab Eesti Mälu Instituudi ja Postimehe žürii. Tulemused selguvad hiljemalt 14. juunil – rahvuslikul leinapäeval.

Parimad tööd avaldatakse koos autori nimega Postimehes.

Parimate tööde välja kuulutamine toimub eriüritusel, millest teavitatakse kõiki preemia saajaid eelnevalt.

Abistav materjal

Teise maailmasõja ajal põgenenute andmebaasist leiab artikleid ja infot sõjapõgenike saatuse kohta ning linke nende videomälestustele.

Rohkem videomälestusi leiate  meie suulise ajaloo portaalist Kogu Me Lugu, sisestades otsingusõna “põgenemine läände”.

Kommunistlike režiimide kuritegudest: õppematerjal.