Laupäeval, 10. augustil kell 13.00 alustavad Kalana sadamast, Hiiumaalt Dalarö, Rootsi suunal teekonda Vabaduseregati purjekad, mis läbivad 1944. aasta põgenike meretee.  Purjelaevadel saadetakse Rootsi näitus, mis on pühendatud II maailmasõja sündmuste ajel Eestist põgenenud inimestele, kelle täpsemaid saatusi on Eesti Mälu Instituudis seoses Suure põgenemise 80. aastapäevaga põhjalikumalt uuritud.

Näitus on valminud koostöös SA Eesti Mälu Instituudi, Rootsi Eestlaste Liidu, Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi, Väliseesti Muuseumi, Korporatsioon Vironia ja Eesti Kesknõukoguga Kanadas ning seda eksponeeritakse mitmel pool Rootsis, misjärel suundub näitus ka Kanadasse.

“Suure põgenemise 80.aastapäeval on ütlemata südamlik ja sümboolne, et siin- ja sealpool merd elavate eestlaste koostöö tulemusena valminud näitus sellest ajaloolisest sündmusest jõuab Eestist Rootsi purjekate pardal, läbides ligilähedaselt teekonna, mida kasutati 1944.a sügisel. Sellisel viisil on näituse transport väga harukordne, kui mitte esmakordne, meie ajaloos,” sõnab näituse üks koostajatest, Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Martin Andreller.

Vabaduseregati korraldaja Priit Laineste idee põgenike teekonda purjekatel läbida tuli suhtlusest kunagisel põgenike purjekal ENGE rännanud eestlastega:

“Olen teinud ENGE põgenikest dokumentaalfilmi. Läbi selle suhtluse ja fimitöö on tekkinud huvi 1944.a. põgenemise vastu ja nende inimeste lugude vastu. Lisaks, hetke poliitiline olukord Euroopas on näidanud, et sellised lood korduvad, korduvad ka tänapäeval. 

Vabaduseregati idee tekkis juba kolme aasta eest, kui tundus, et sellist aktsiooni ei saa jätta teostamata. Idee sai kohe suure poolehoiu ja nüüd olemegi valmis teele asuma ja oma sõnumit levitama,” selgitab Priit Laineste.

Suure põgenemise põhjuseid ja tagamaid käsitlev näitus selgitab vaatajale II maailmasõja sündmusi Eestis, põgenemist, sh piirkondlikku statistikat põgenike arvu, soo ja vanuselise jagunemise kohta ning nende edasist saatust Rootsi põgenikelaagrites ja ühiskonda integreerumisel, sh kultuuri hoidmist.  Näitust ilmestavad rohked ajaloolised fotod.

“Näitus annab väärtusliku sissevaate meie rahva saatusesse 20.sajandi vahest kõige keerulisemal kümnendil. Siiski ei ole näitus, mille järgmine osa avatakse septembris Kanadas, mõeldud ainult eestlastest huvilistele, vaid avab meie loo erinevaid tahke kõigile külastajatele,” ütleb Martin Andreller.

Kanada osa annab samuti ülevaate Eestist põgenemise põhjustest, kuidas eestlased sinna jõudsid, s.h erinevatest riikidest, kuidas oma kogukond üles ehitati ja milline selle arenemise lugu oli. Kanadas on aga näituse osaks ka Rootsi näitus ja Eesti välinäitustel olevad kohalikud lood. Seega moodustub Kanadas tervik – Suure põgenemise eellugu üldistatuna, erinevate eestlaste lood Eestist minekul, Rootsi jõudmine ja elu Rootsis, Kanadasse ümber- või edasiasumine, seal enda sisseseadmine ja oma kogukonna ning juurte hoidmine kuni tänase päevani.

Saatuseaasta 1944 näituse on koostanud Sirle Sööt, Aho Rebas, Riina Noodapera, Patrick Rang, Hellar Lill, Meelis Maripuu, Peeter Kaasik ja Martin Andreller. Tõlkinud Aho Rebas ja Sirle Sööt, kujundanud Anni Vakkum.

Fotod: Eesti Rahvusarhiiv (RA), Rootsi Eestlaste Liidu arhiiv (REL), Saaremaa Muuseum (SM), Tallinna Linnaarhiiv (TLA)

Näituseprojekti toetab Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium.

Näituse toimumispaigad ja -ajad Rootsis:

12.08 Dalarös
17.–18. august Metsakodu 70. juubeli tähistamisel Metsakodus
13.–15. september Gotlandi Almedaleni raamatukogus
28. september Sjöhistoriska (Mereajaloo muuseum)

Lisaks jõuab Suure põgenemise näitus Stockholmi Eesti Majja, Lõuna-Rootsi Eesti Majja jm ning selle graafik veel täpsustub.

SAATUSEAASTA 1944

Tänavu möödub 80 aastat saatuslikust 1944. aasta sügisest, mil Eestimaa langes aastakümneteks Nõukogude okupatsiooni alla. Teise maailmasõja käigus lahkus kodumaalt ligi 80 000 eestimaalast. Põgenemine kulmineerus uute Nõukogude repressioonide hirmus 1944. aasta sügisel.

Eesti Mälu Instituut on alates 2022. aastast kogunud põgenike andmeid.

Tänaseks on esimese etapina kontrollitud ligi 65 000 Rootsi ja Saksamaale saabunud põgeniku isikud ning välja selgitatud nende varasem elukoht.

Nii nagu igal põgenikul on oma põgenemise lugu, on ka igal paigal lugu, mida püütakse näitustesarja “Saatuseaasta 1944” kaudu jutustada, mis ühelt poolt annavad Eesti sõjapõgenike andmebaasile tuginedes esmase statistilise ülevaate põgenikest ning teisalt tutvustavad kohalikke olusid. Näitustel saab lugeda ja vaadata traagilisi lugusid, kuidas Nõukogude terrori hirmus lahkusid kodumaalt terved pered ja kogukonnad.  

Esimeses etapis kogutud põgenike andmebaasi tutvustatakse 24. augustil toimuval temaatilisel konverentsil “Eesti sõjapõgenikud II maailmasõjas” Haapsalu Kultuurikeskuses, kus esilinastub ka dokumentaalfilm “Põgenemine: lahkumine teadmatusse”, mis jutustab Rootsi põgenike lugusid.  Saatuseaasta mälestamisega seoses kantakse kolmes kirikus ette ka Raimo Kangro “Missa süütult hukkunud eestlastele,Op.40” (1989). Kontserdid ja konverents on tasuta.

Edasine info näituste kohta: https://2024.wwii-refugees.ee/naitus/

Lisaks näitustesarjale toimub järgnevatel kuudel mitmeid muid temaatilisi sündmusi, mille kohta leiab infot Eesti Mälu Instituudi veebilehel.

Lisainfo
Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
Eesti Mälu Instituut
solveig.jahnke@mnemosyne.ee

Tel 5626 4949

Martin Andreller
Juhatuse liige
Eesti Mälu Instituut
martin.andreller@mnemosyne.ee