Euroopa Mälu ja Südametunnistuse Platvormi president
Wrocław–Praha, 9. november 2026
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Annely Akkermann
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees
Riigikogu rahanduskomisjoni liikmed
Riigikogu
Lossi plats 1a
15165 Tallinn, Eesti
Patarei kommunismiohvrite mälestusmuuseumi toetuseks
Lugupeetud Riigikogu esimees
Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees
Pöördun teie poole, et avaldada toetust Patarei kommunismiohvrite mälestusmuuseumile. Projekti eestvedaja on Eesti Mälu Instituut, Euroopa Mälu ja Südametunnistuse Platvormi liige, kelle tööd tunnen väga hästi. Oleme aastaid kõrvuti töötanud selle nimel, et hoida ajaloomälu kogu Euroopas. Pean instituuti üheks meie võrgustiku kõige austatumaks hääleks ja väga väärtuslikuks liikmeks. Instituudi juured ulatuvad rahvusvahelise komisjonini, mille president Lennart Meri asutas 1998. aastal, et uurida Eestis mõlema okupatsiooni ajal toime pandud inimsusvastaseid kuritegusid. Oma teadustööga, Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali eest hoolitsemisega ning rahvusvahelise tegevusega aitab instituut tuua Eesti kogemuse Euroopa ühisesse mällu. Partnerid üle Euroopa hindavad instituudi asjatundlikkust.
Alates 2018. aastast on Eesti riik toetanud mõtet rajada Patareisse totalitarismiohvritele pühendatud rahvusvaheline muuseum ja uurimiskeskus ning viinud projekti lõppjärku. Kõik, kes on sellesse töösse panustanud, väärivad meie siirast tänu. Viimati Tallinnas viibides külastasin Patareid ja sain põhjaliku ülevaate sellest, milliseks muuseum kujuneb. See on erakordne projekt erakordses paigas. Patareis hoidsid kaks okupatsioonirežiimi vangis, kuulasid üle ja mõistsid hukka inimesi, keda nad tahtsid vaikima sundida. Seal seistes mõistad, miks just selles paigas tuleb see lugu jutustada. Ohvrite heaks saame veel teha üht. Saame rääkida tõtt kogu selle ulatuses, hoolikalt ja seal, kus sündmused aset leidsid. Selline muuseum on ühtaegu kultuuriasutus ja võimalus seada jalule õiglus, mis toona jäi jalule seadmata. See paik kuulub kõigile, kes mõlema okupatsiooni ajal nende müüride vahel kannatasid, ja igale perele, kes seal kellegi kaotas.
Muuseumi valmimisest lahutab meid nüüd viimane samm. See tuleb lõpuni astuda. Muuseum peaks uksed avama 14. juunil 2027, leinapäeval. Mõnele Patarei vangistuse üle elanud inimesele ja paljudele peredele, kes pole kunagi teada saanud, kuhu nende lähedased maeti, saabub sel päeval hetk, mida nad on oodanud kogu elu. Aega ei saa neile juurde anda. Muuseumi avamine sõltub ka inimestest, kes selle ette valmistavad. Instituudi teadlaste ja spetsialistide teadmised on kogunenud aastatega ning samaväärset asjatundlikkust Eestis mujalt ei leia.
Mõistan hästi, et 2027. aasta riigieelarvet koostatakse ajal, mil tuleb teha raskeid valikuid, ning austan sügavalt vastutust, mida see Riigikogult ja Vabariigi Valitsuselt nõuab. Just seetõttu, et vahendeid napib, soovin selle projekti toetuseks sõna võtta. Palun Riigikogul kaaluda toetust, mis tagaks muuseumi avamise, selle esimese tegevusaasta ning muuseumi ette valmistanud meeskonna töö jätkumise. Praegu võetud mõõdukas ja kindel rahastamiskohustus võimaldaks Eestil 2018. aastal alustatud töö väärikalt lõpule viia ning aastatepikkusel ühisel tööl eesmärgini jõuda. Patareis seistes veendusin, et sellest saab üks paiku, kus Euroopa õpib mõistma vabaduse hinda.
Muuseumi kujundajad valisid juhtkujundiks kongiaknast langeva valguse, mis on vangile esimene vabaduse lubadus. Loodan, et Riigikogu aitab tagada, et see valgus jõuab 2027. aastal muuseumi külastajateni.
Patarei ohvrite mälestamine on Eesti kohus oma mineviku ees ja lubadus igale põlvkonnale, kes kasvab üles vabaduses. Tänan teid tähelepanu eest ja Riigikogu aastate jooksul projektile antud toetuse eest. Jään ootama võimalust seista 14. juunil 2027 Patareis Eesti kõrval.
Sügava lugupidamisega
Marek Mutor
president
Euroopa Mälu ja Südametunnistuse Platvorm
