7. juunil esitleti Haapsalu kultuurimajas Eesti Mälu Instituudi värskelt välja antud raamatut „Elame veel!: Hans Alver juuniori päevik Siberi küüditamisajast 1941–1949“. Tegu on haruldase isikliku ülestähendusega, mis avab ühe perekonna traagilise loo läbi juuniküüditamise, sundasumiste ja eluvõitluse võõrsil.
Raamatu keskmes on Haapsalu linnapea Hans Alveri poeg Hans Alver juunior, kelle päevik kajastab elu Kirovi oblastis, Lääne-Siberis ja Põhja-Kasahstanis aastatel 1941–1949. Päevikut täiendavad tema enda joonistused ja perefotod, muutes teose ainulaadseks ajaloodokumendiks.
Alverite perekond küüditati 1941. aastal pereisa ühiskondliku tegevuse tõttu – Hans Alver oli olnud Vabadussõja veteran, Haapsalu linnapea, arst ja aktiivne Kaitseliidu liige. Ta arreteeriti ning hukkus 1942. aastal vangilaagris. Tema abikaasa ja kaks last viidi Venemaale sundasumisele.
“Imetlusväärne on, kuidas Alverite perekond on suutnud läbi aastakümnete oma rikkaliku ajaloopärandi säilitada, sõnab raamatu autor Olev Liivik ja lisab: “Kui perekond küüditati, peitsid Hans Alveri õed ära vähemalt 25 kasti perekonnaarhiiviga. Kui poeg Hans koos perega pärast Stalini surma tagasi Eestisse tuli, leidis ta arhiivi terviklikul kujul eest ning võttis selle oma hoole alla. 1980. aastate lõpus tõi ta selle taas päevavalgele ning andis osa materjalist Haapsalu muuseumile.”
Pärast Hans Alver juuniori surma 2007. aastal päris arhiivi tema poeg Jaan Alver, kes avastas kastide hulgast vapustava leiu – isa päeviku aastatest 1941–1949. Hans ei olnud päevikust oma lastele kunagi rääkinud. Algne katse viia päevik muuseumi ei kandnud vilja, kuid aastate möödudes pöördus Jaan Alver sellega Eesti Mälu Instituudi poole. Seekordne vastuvõtt oli soe ning koostöös sündis otsus päevik trükis avaldada.
Raamatu pealkiri „Elame veel!“ pärineb 1944. aastal kirjutatud luuletusest – elutervest põhimõttest, millest Hans Alver juunior eluaeg kinni pidas.
Päevikus on arvukalt nimetatud isikuid, kelle hulgast Eestiga seotute kohta on lisatud eluaastad, kui need on teada. Üksikute värvikamate või autorile lähedasemate isikute puhul on eluloolisi andmeid toodud rohkem. Teksti toimetamise käigus ei õnnestunud osa isikuid kindlaks teha, mistõttu ei ole neile isikukommentaari lisatud. Raamatu illustratsioonidena on kasutatud päeviku lehti, kus tihedalt täiskirjutatud teksti kõrval on kujutatud ruume, kus Alverid väljasaadetutena elasid. Need joonistused on kunstiliselt kõrgel tasemel ja varustatud autori kommentaaridega. Kuna fotoaparaat puudus, oli see ainus viis ümbritsevat visuaalselt jäädvustada. Publikatsioonist võib leida veel Alverite perekonnaarhiivis olevaid Hans Alver juuniori loodud sketše, mis kujutavad teda ja tema perekonda mitmesugustes tegevustes, samuti dokumentide pildistusi ning Alverite perefotosid sõdadevahelisest ning asumisel oldud ajast, mis asuvad perekonnaarhiivis ja Haapsalu muuseumis.
Publikatsioon on saanud võimalikuks tänu Jaan Alverile, kes on olnud selle ettevõtmise hing nii nõuandja kui toetajana. Eriline tänu kuulub ka Milan Peningile, kes ümber trükkis raskesti loetava päeviku, ning toimetajatele Katre Kajule, Mart Oravale ja Heldin Allikule. Ajaloolise taustapeatüki Hans Alver seeniorist kirjutas Hiljar Tammela, kujundas Asko Künnap ja küljendas Enno Piir. Raamatu autor-peatoimetaja on Olev Liivik.
Raamatu ilmumist on toetanud Haapsalu Linnavalitsus, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Eesti Rehabiliteeritute Abistamise Fond, Siim Kallas, Andres Lipstok, Mari-Ann Saar (snd Alver) ning Jaan Alver.
- Maht: 256 lk
- Mõõdud: 140 × 240 mm
- Kõvakaaneline
- ISBN: 978-9916-4-3035-4
- Ilmumisaeg: juuni 2025
- Kirjastaja: Eesti Mälu Instituut
Raamatut „Elame veel!“ saab osta hästi varustatud raamatukauplustest üle Eesti.
