14. juunil möödub 85 aastat ja 25. märtsil 77 aastat meie rahvast raputanud traagilistest küüditamistest. Eesti Mälu Instituut ja ajaleht Postimees kuulutasid välja küüditamise mälestusele pühendatud kirjutamisvõistluse “Kiri küüditatule” noortele vanuses 15 kuni 21 eluaastat. Töid võetakse vastu kuni 25. märtsini. Parimad tööd avaldatakse ajalehes Postimees. Võidutööde autorid saavad auhinnaks: osalemise Eesti Mälu Instituudi korraldatavas rahvusvahelises suvekoolis, Eesti muuseumikaardi, kinkekaardid ja raamatud Eesti Mälu Instituudi ja Postimehe kirjastuselt.
Osalemiseks tuleb kirjutada kiri olevikust minevikku. Kirja saajaks on nõukogude võimu poolt 1941. või 1949. aastal kodumaalt Siberisse saadetud sugulane või kaasmaalane, kes ei tea, mis teda ees ootab ja kuidas Eesti elu edasi läheb. Ta üritab vaid Siberi karmides tingimustes ellu jääda. Sina aga tead, kas ta kunagi vabastatakse või mis saab tema perekonnast, kodumaast või kogu Euroopast.
Milliste mõtete ja tunnetega pöörduksid kirja saaja poole? Mida jutustaksid talle Eesti ajaloost, Eesti arengust ning tulevikust?
Ajalooline taust
1941. aasta juunis ja 1949. aasta märtsis küüditas Nõukogude okupatsioonivõim vägivaldselt Eestist Siberisse üle 30 000 inimese. Nende seas oli tuhandeid lapsi ja vanureid. Enamikul küüditatuist õnnestus aastate pärast siiski Eestisse tagasi pöörduda. Kuid paljud surid ebainimlike tingimuste tõttu teel Siberisse või asumisel. Küüditamise läbi kannatanuid inimesi ei tohi unustada.
Alles 1991. aastal, kui Eesti taastas iseseisvuse, tunnistati Nõukogude Liidu kommunistliku režiimi korraldatud küüditamised inimsusevastaseks kuriteoks. Küüditatuid asuti väärikalt mälestama, neile rajati mälestusmärke.
Kuidas kirjutada?
Kirjutada võib küüditatud sugulasele, kelle elulugu sa üldiselt tunned või mõnele inimestele, kelle looga oled muul moel tuttav. Soovi korral võid oma kirja saata ka „tundmatule küüditatule“, kes ei oska seda oodatagi. Räägi kirjasaajale sellest, mis saab Eestist 20. sajandil. Avalda lootust tuleviku osas ning informeeri teda oleviku sündmustest.
Võid jutustada nii oma ajalooteadmiste kui ka pereloo põhjal. Julgustame õpilasi rääkima ka oma vanavanemate ja sugulaste-tuttavatega, et saada juurde isiklikke mälestusi ja mõtteainet analüüsiks, kuidas Nõukogude režiim on meie lähedaste elu nii füüsiliselt kui ka vaimselt mõjutanud. Kasutada võib muidki abistavaid materjale, mis on toodud allpool.
Kuhu ja kuidas saata?
Kiri peaks olema vormistatud isikliku pöördumisena ja mitte pikemalt kui 6000 tähemärki (koos tühikutega). Kirjutada tuleb eesti keeles. Tööde esitamise tähtaeg 25.03.2026.
Kirju oodatakse e-posti aadressile konkurss@mnemosyne.ee. Kirjale tuleb lisada kirjutaja ees- ja perekonnanimi, vanus, e-posti aadress, telefoninumber, kooli ning vajadusel juhendaja või nõustaja nimi.
Auhind
Parimad tööd avaldatakse koos autorite nimedega ajalehes Postimees. Töid hindab Eesti Mälu Instituudi ja Postimehe ühine žürii.
Parimate tööde autorid saavad:
– osalemise Eesti Mälu Instituudi korraldatavas rahvusvahelises suvekoolis,
– Eesti muuseumikaardi,
– kinkekaardid ja raamatud Eesti Mälu Instituudi ja Postimehe kirjastuselt.
Lisaks tunnustatakse ka juhendajaid.
Parimate tööde välja kuulutamine toimub riiklikul leinapäeval, 14. juunil, millest teavitatakse kõiki osalejaid eelnevalt.
Abistav materjal
Represseeritute andmeid saab kontrollida kommunismiohvrite e-memoriaalist (nimeotsing).
Artikleid märtsiküüditamisest loe meie portaalist:
Sihtkohta jõudmine ja sealne elu
E-näitus “Teekond tundmatusse” annab ülevaate märtsiküüditamise eelloost, käigust ja tagajärgedest.
Nõukogude režiimi dokumendid märtsiküüditamise operatsiooni „Priboi“ toimikust
Videomälestuste vaatamiseks-kuulamiseks külasta meie Kogu Me Lugu portaali ja sisesta otsingusõna „küüditamine“.
