25. märtsil möödub 75 aastat meie rahvast raputanud traagilisest märtsiküüditamisest. Eesti Mälu Instituut ja ajaleht Postimees kuulutasid välja märtsiküüditamise mälestuspäevale pühendatud kirjutamisvõistluse “Kiri küüditatule” noortele vanuses 15 kuni 21 eluaastat. Töid võetakse vastu kuni 11. märtsini. Parimatele on auhinnaks ajalooreis Baltikumis.
Osalemiseks tuleb kirjutada kiri olevikust minevikku. Kirja saajaks on nõukogude võimu poolt 1949. aastal kodumaalt Siberisse saadetud sugulane või kaasmaalane, kes ei tea, mis teda ees ootab ja kuidas Eesti elu edasi läheb. Ta üritab vaid Siberi karmides tingimustes ellu jääda. Sina aga tead, kas ta kunagi vabastatakse või mis saab tema perekonnast, kodumaast või kogu Euroopast.
Milliste mõtete ja tunnetega pöörduksid kirja saaja poole? Mida jutustaksid talle Eesti ajaloost, Eesti arengust ning tulevikust?
Ajalooline taust
1949. aasta märtsis küüditas Nõukogude okupatsioonivõim vägivaldselt Eestist Siberisse üle 20 000 inimese. Nende seas oli tuhandeid lapsi ja vanureid. Enamikul küüditatuist õnnestus aastate pärast siiski Eestisse tagasi pöörduda. Kuid paljud surid ebainimlike tingimuste tõttu teel Siberisse või asumisel. Küüditamise läbi kannatanuid inimesi ei tohi unustada.
Alles 1991. aastal, kui Eesti taastas iseseisvuse, tunnistati Nõukogude Liidu kommunistliku režiimi korraldatud küüditamised inimsusevastaseks kuriteoks. Küüditatuid asuti väärikalt mälestama, neile rajati mälestusmärke.
Kuidas kirjutada?
Kirjutada võib küüditatud sugulasele, kelle elulugu sa üldiselt tunned või mõnele inimestele, kelle looga oled muul moel tuttav. Soovi korral võid oma kirja saata ka „tundmatule küüditatule“, kes ei oska seda oodatagi. Räägi kirjasaajale sellest, mis saab Eestist 20. sajandil. Avalda lootust tuleviku osas ning informeeri teda oleviku sündmustest.
Võid jutustada nii oma ajalooteadmiste kui ka pereloo põhjal. Julgustame õpilasi rääkima ka oma vanavanemate ja sugulaste-tuttavatega, et saada juurde isiklikke mälestusi ja mõtteainet analüüsiks, kuidas Nõukogude režiim on meie lähedaste elu nii füüsiliselt kui ka vaimselt mõjutanud. Kasutada võib muidki abistavaid materjale, mis on toodud allpool.
Kuhu ja kuidas saata?
Kiri peaks olema vormistatud isikliku pöördumisena ja mitte pikemalt kui 6000 tähemärki (koos tühikutega). Kirjutada võib eesti keeles. Tööde esitamise tähtaeg 11.03.2024.
Kirju oodatakse e-posti aadressile konkurss@mnemosyne.ee. Kirjale tuleb lisada kirjutaja ees- ja perekonnanimi, vanus, e-posti aadress, telefoninumber, kooli ning vajadusel juhendaja või nõustaja nimi.
Auhind
Osalejaid koos juhendajatega tunnustatakse võimaluse korral kevadel toimuval tänuüritusel. Parimad tööd avaldatakse koos autori nimega Postimehes.
Töid hindab Eesti Mälu Instituudi ja Postimehe žürii. Tulemused selguvad hiljemalt 25. märtsil – märtsiküüditamise mälestuspäeval.
Parimate tööde välja kuulutamine toimub eriüritusel, millest teavitatakse kõiki osalejaid eelnevalt.
Abistav materjal
Represseeritute andmeid saab kontrollida kommunismiohvrite e-memoriaalist (nimeotsing).
Artikleid märtsiküüditamisest loe meie portaalist:
Sihtkohta jõudmine ja sealne elu
E-näitus “Teekond tundmatusse” annab ülevaate märtsiküüditamise eelloost, käigust ja tagajärgedest.
Nõukogude režiimi dokumendid märtsiküüditamise operatsiooni „Priboi“ toimikust
Videomälestuste vaatamiseks-kuulamiseks külasta meie Kogu Me Lugu portaali ja sisesta otsingusõna „märtsiküüditamine“.
