25. märtsil möödub 70 aastat märtsiküüditamisest. 1949. aastal viis Nõukogude võim vägivaldselt Siberisse rohkem kui 22 000 Eesti inimest, keda tembeldati „sotsiaalselt võõraks elemendiks“. Selle päeva puhul toimuvad mitme vabaühenduse eestvedamisel mälestusüritused üle Eesti.
Kell 16.00 algab Eesti kommunismiohvrite memoriaalil mälestustseremoonia ja pärgade asetamine. Tseremoonia käigus avatakse pärast memoriaali valmimist inimeste abiga väljaselgitatud 200 ohvrile pühendatud uued nimetahvlid ja mälestusplaat teadmata kadunud ohvritele.
Kõnelevad Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja Henri Zibo. Uute plaatide avamisel võtab sõna kirjanik ja luuletaja Leelo Tungal, kelle 1949. aastal küüditatud vanaema nimi mälestusseinale kantavate nimede hulgas on. Memoriaali taga olevast uurimistööst räägib Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Meelis Maripuu. Mängib orkester. Kõik on teretulnud mälestama küünalde, lillede ja pärgadega.
Traditsiooniliselt süüdatakse mälestusküünlad Tallinnas Vabaduse väljakul, Tartus Raekoja platsil, Pärnus Iseseisvuse väljakul ja Narvas Raekoja platsil algusega kell 18.00. Vabaduse väljakul on maha märgitud Eesti kaardikontuur, millele on kantud raudteeliinid, kust saatuslik teekond alguse sai. Lasertehnoloogiaga kuvatakse Vabaduse väljakul hoone seinale märtsiküüditamise lugu, samuti küüditatute nimed.
“Soovime, et noored ei unustaks inimõigusi ja vabadusi, mis sellel päeval kadusid. Tähtis on mäletada hetki ajaloos, mis poliitiliste tagakiusamiste tõttu viisid vabaduse kaotuseni,” ütles Eesti Noorteühenduste Liidu aseesimees Mikk Tarros.
“Paraku viib aeg meie hulgast inimesed, kes on kommunistlikku terrorit kogenud. Seda enam lasub elavatel kohustus talletada nende mälestus ja tutvustada rasket, ent õpetlikku kogemust uutele põlvedele. Unustamine sillutab tee inimelu ja -vabadust ohustavate ideoloogiate võidutsemisele. Sarnaselt Eestiga said totalitaarsete režiimide jõhkrust tunda mitmed teised rahvad. Peame pingutama rahvusvaheliselt, et ühiskondade ajalooteadlikkus kasvaks ja meie tulevik oleks kindlam,” sõnas Eesti Mälu Instituudi teavituse ja koostöö valdkonna juht Sergei Metlev.
Lizette Võsu, üks Peetri kooli õpilastest, kes osaleb Inimõiguste Instituudi eestvedamisel küünalde süütamisel Vabaduse väljakul leiab: “70 aastat tagasi hävitasid Nõukogude võimud meie rahva mineviku ja mälestused, mitmeid tuhandeid süütuid lapsi ja vanureid küüditati Siberisse. See sündmus ei olnud ainult inimõiguste rikkumine, vaid sellega hukati ka meie tulevikku arendavad noored ja meie rahva mälestusi kandvad vanaemad ja vanaisad. Mälestame neid, sest nemad pole süüdi, et võõras vägi tuli võõrale maale ja tegi neile liiga, nüüd süütame tuhandeid küünlaid, et mitte neid unustada.”
Kell 12.00–21.00 kõlab memoriaali mälestuskoridoris Arvo Pärdi teos „Spiegel im Spiegel“. Memoriaali info, juhised külastamiseks ja rohkem kui 100 000 kommunismiohvri andmetega e-memoriaal asuvad siin: www.memoriaal.ee.
Mälestuspäeva õhtul värvub totalitaarsete režiimide kuritegude üks sümboleid, endine Patarei vangla mere poolt punaseks.Eesti Mälu Instituudi juhtimisel ja Eesti riigi toel luuakse Patareisse Rahvusvaheline Kommunismiohvrite Mälestusmuuseum ja teaduskeskus. Esimene kommunismikuritegusid käsitlev näitus avatakse Patareis käesoleva aasta mais. Lisainfo muuseumi kohta: www.communismvictimsmuseum.com.
Kunstirühmitus Sled, mis tegeleb kaasaegse kunsti ja antropoloogia piirimail mälu ja identiteedi küsimustega, näitab 25. märtsist kuni 14. juunini kuueteistkümnes erinevas Eesti raudteejaamas näitusesarja „Siberi lapsepõlv“.
Mälestusüritusi korraldavad Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Memento Liit, Eesti Mälu Instituut, Inimõiguste Instituut, noorteühing Avatud Vabariik, Sled, Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu koostöös Justiitsministeeriumiga.
