Tänavu möödub 80 aastat saatuslikust 1944. aasta sügisest, mil Eestimaa langes aastakümneteks Nõukogude okupatsiooni alla. Teise maailmasõja käigus lahkus kodumaalt ligi 80 000 eestimaalast. Põgenemine kulmineerus uute Nõukogude repressioonide hirmus 1944. aasta sügisel.

Teise maailmasõja traagiliste saatuste mälestamiseks tuleb kolmes Eestimaa kirikus – Haapsalu Toomkirikus (24.8. kl 17.00), Tartu Pauluse kirikus (31.8. kl 19.00) ja Tallinna Kaarli kirikus (21.9. kl 19.00) – ettekandmisele Raimo Kangro “Missa süütult hukkunud eestlastele, op.40.”.  

Missa on pühendatud põgenikele ja kannatanutele, kelle elud, pered ja kogukonnad lahutati ja segi paisati. Kontserdid on tasuta, nende toimumist toetab Välisministeerium.

Leelo Tungal, helilooja lesk, on kirjutanud:

“Raimo Kangro “Missa süütult hukkunud eestlastele” on kirjutatud 1989. aastal – meie rahva jaoks haruldasel ajal, mil (juba ja veel) oldi ühel meelel: peamine on vabadus! Ilusatele iseseisvusideaalidele andis sügavust teadmine, et enne meid on olnud sadu ja tuhandeid eestlasi, kes hukkusid vangilaagrites, süüdistatuna isamaa-armastuses. Niisama palju oli neid, kes langesid sundkorras võõrarmeedesse värvatuna, kusjuures kord nimetati “õigeks” pooleks Nõukogude, kord Saksa sõjaväge. Tegelikult asus nii Arhangelski tööpataljonis surnuks näljutatud kui Hitleri armee ridades tapetud eestlaste “õige pool” siin, Läänemere ääres.
Raimo Kangro missa ei ole poliitiline, vaid humanistlik teos: see on pühendatud kõigile neile, kes ei saanud näha Eesti taasiseseisvumist. Teksti kirjutades mõjutas mind mu oma perekonnalugu: ema ja kahe onu saatmine Komi ja Mordva vangilaagritesse, tädi, kahe mudilasega onunaise ja 84-aastase vanaema Siberisse küüditamine – ja seegi, et vanaema põrm jäigi Novosibirski oblasti mulda… Me ei saa minevikku muuta, küll aga mäletada nii head kui ka halba ja mälestada neid, kellele saatus ülekohut tegi. Helilooja sooviks oli see, et teos ei masendaks kuulajat, vaid et traagika kõrval tunnetataks ka helgeid momente: meie oleme elus, meie teha on tulevik. Missas kasutas Raimo Kangro nii kanoonilisi tekste kui minu Laulva revolutsiooni ajal sündinud luuletusi. Talle oli selles teoses mineviku ja kaasaja läbipõimumine väga oluline. Neli päeva enne saatuslikku äkkinfarkti kirjutas Raimo ühele noorele kolleegile: “Kui kõnelda rütmist, siis olen seisukohal, et rütm (või teatud ajalised perioodid) on elu ehk ole- mise aluseks.” Usun, et seda “olemise alust” tunnetab nii missas kui ka teistes Raimo teostes igaüks, kes neid kuulab – ükskõik, mis rahvusest, mis haridusega ja mis vanuses ta ka ei oleks.”

Missa süütult hukkunud eestlastele
op. 40 (1989)
Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus, Agnus Dei

Helilooja: Raimo Kangro
Teksti kompositsioon: Leelo Tungal

Esitavad: Kädy Plaas-Kala (sopran), Juuli Lill (alt), Olari Viikholm (bass), Tartu Noortekoor, Eesti Segakooride Liidu projektkoor,
ÜENSO orkester:
I viiul: Melissa Carita Ots, Aleksandra Serebrjakova, Danae Taamal (24.08 ja 21.09), Toomas Hendrik Ellervee (31.08), Ingel Mättas, Eva-Maria Sumera, Diana Voronina (24.08 ja 21.09), Ingel Tagaküla (31.08)
II viiul: Kati Meibaum,Merily Leotoots, Helina Sommer, Elbe Reiter
Vioola: Talvi Nurgamaa, Merike Heidelberg, Liisa Välja, Teele-Liis Tiidor (24.08 ja 21.09), Kristiina Talen (31.08)
Tšello: Oliver Ott, Anna Ryland Jones, Riina Erin
Kontrabass: Kaupo Olt, Janel Altroff (31.08 ja 21.09), Regina Udod (24.08)
Flööt: Eneli Hiiemaa (24.08 ja 21.09), Anna Kelder-Prees (31.08)
Harf: Saale Kivimaker-Rull (31.08 ja 21.09), Lisanne Rull (24.08)
Löökpillid: Maarja Nuut, Anni Karu, Miikael Metsala, Lars Erik Lend, Karl Johan Kullerkupp (24.08), Joosep Oliver Vinkel (31.08 ja 21.09)
Orel: Ulla Krigul (24.08), Kadri Toomoja (31.08 ja 21.09)
Koormeister: Markus Leppoja

Dirigent: Jüri-Ruut Kangur

RAIMO KANGRO (1949-2001)

Helilooja, pedagoog ja muusikakriitik Raimo Kangro sai komponistihariduse Jaan Räätsa ja Eino Tambergi õpilasena. Mõnda aega töötas ta Eesti Raadios ja ETVs, aga edasi oli suur osa tema elust seotud Heliloojate Liiduga: konsultandi, Eesti Muusikafondi direktorina ja hiljem Heliloojate Liidu esimehena.
Raimo Kangro õpilasteks on Tõnis Kaumann, Tõnu Kõrvits, Ülo Krigul, Timo Steiner jt. Raimo Kangro tõi süvamuusikasse rock- ja biitmuusika rütme ning intonatsioone. Aktiivne, sünkoopiderohke ja vaheldusrikas rütm on tema looming olulisemaid elemente. Meloodiajoonis on kohati nurgeline ja suurte hüpetega, muutes ta loomingu vahel groteskseks ja irooniliseks. Kuid heliloojale pole võõrad ka lüürilised meelelolud ja pehme huumor.  Eriti võlus Kangrot lavamuusika. Tema loomingus leidub täismõõdulisi oopereid, kammer- ja teleoopereid ja lastemuusikale. Koos Andres Valkoneniga kirjutas ta esimese rockooperi “Põhjaneitsi”. Tuntud on ka Kangro instrumentaalkontserdid, mitmed koorilaulud (“Saalomoni õpetussõnad”), kammerlooming. Olulisel kohal on õpikusari “Helisev maailm” V-VIII klassile ja raamat “Pillilugu”.

ÜENSO orkester (endine Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester) asutati 1995. aastal Jüri-Ruut Kanguri eestvedamisel üleriigilise keelpillimängijate Haapsalu suvekursuse orkestrina. Paindliku koosseisuga projektorkester annab aastas 20–25 kontserti väga eriilmeliste kavadega, filmimuusikast ooperiteni ja sümfooniatest rokkmuusika seadeteni. Orkester on esinenud paljudel esindusüritustel (Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik kontsert-aktus Estonias, Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 10. aastapäev, saateorkestrina laulupeol jm.), meie tippfestivalidel (Pärnu Muusikafestival, Birgitta Festival, Saaremaa Ooperipäevad, Tallinna Vanalinna Päevad, Oistrahhi Festival jm.), ka Saksamaal, Soomes, Lätis ja Venemaal ning mitmeid esinemisi on kantud üle televisioonis ja raadios. 29 aasta jooksul on antud üle 430 kontserdi, repertuaaris on olnud paarsada suurvormi ja üle 2000 teose, välja on antud mitu plaati, koostööd on tehtud enam kui 100 dirigendi ja 350 solistiga, orkestris on osalenud üle 900 muusiku.

ÜENSO on osalenud rahvusvahelistes koostööprojektides, teinud koostööd Eesti Kontserdi ja Tallinna Filharmooniaga, samuti paljude eesti ja välismaa tippsolistide, kooride ja külalisdirigentidega. Korduvalt on orkestrit juhatanud Neeme Järvi, Eri Klas, Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Tõnu Kaljuste, Paul Mägi jt. Orkestri peadirigent on Jüri-Ruut Kangur ja produtsent Tõnno Piigli.

Lisateave:

Solveig Jahnke
Eesti Mälu Instituut
Kommunikatsioonijuht
solveig.jahnke@mnemosyne.ee
Tel 5626 4949