Eesti Mälu Instituudi 2025. aasta noorte teadurite konkursi parimaks teadustööks kuulutati Juha Rekola Helsingi ülikooli õigusteaduskonnas kaitstud magistritöö „Poliitiline pagulane: õigusajalooline uurimus pagulastele õigusliku staatuse omistamisest Soomes“ („Poliittinen pakolainen; Oikeushistoriallinen tutkielma pakolaisuuden oikeudellistumisesta Suomessa“), mis käsitleb poliitiliste pagulaste staatust Soomes alates 1930. aastatest kuni 21. sajandi alguseni ning sellega seotud riigiõiguslikke jm arutelusid Soome parlamendis, valitsuses, korrakaitseasutustes ja avalikkuses. Muu hulgas pööratakse uurimuses Soome põgenikepoliitika valgel ka palju tähelepanu Eesti NSV-st Soome põgenenud inimeste staatuse muutumisele. 2025. aasta märtsis pälvis Juha Rekola magistritöö ka Soome Juristide Liidu oivalise õigusteadusliku magistritöö preemia.

Parima artikli preemia vääriliseks tunnistati Sloveenia Rahvusliku Leppimise Uurimiskeskuse (SCNR) teaduri dr. Matic Batiči uurimus „Kommunismi ja rahvusluse vahel: Sloveenia kommunistide ruumipoliitika Põhja-Aadria piirkonnas 1943–1954“ („Between Communism and Nationalism: Slovene Communist Spatial Politics in the North Adriatic Region, 1943–54“), mis ilmus ajakirjas Journal of Contemporary History, vol. 59 nr. 4 (oktoober 2024). Jugoslaavia partisanid võtsid Põhja-Aadria piirkonna osaliselt oma kontrolli alla pärast Benito Mussolini kukutamist 1943. aastal, kuid võitlesid seal kuni Teise maailmasõja lõpuni Saksa okupatsioonivägedega. Osa territooriumist oli 1947–1954 iseseisva Trieste vabalinnana ÜRO julgeolekunõukogu mandaatmaa, misjärel jagati Itaalia ja Jugoslaavia vahel. Dr. Batiči uurimus kirjeldab Sloveenia kommunistide eesmärgipärast tegevust piirkonna sloveenistamisel – püstitati monumente langenud partisanide mälestuseks ja lammutati Itaalia monumendid, korraldati kommunistliku graffiti kirjutamist majaseintele linnades ja külades, rüüstati kirikuid, muudeti kohanimesid jm. Artikli täistekst vt https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/00220094241271045.

Komisjon otsustas ära märkida ka Ginta Ieva Bikše Läti Ülikoolis kaitstud doktoritöö „Hispaania kodusõja (1936–1939) rahvusvaheline mõõde ja Läti“ (Spānijas pilsoņu kara (1936–1939) starptautiskā dimensija un Latvija“) ning Emilija Branda Lundi ülikooli õigusteaduskonnas kaitstud magistritöö „Euroopa Inimõiguste Kohtus Läti ajalugu (1940–1990) puudutavates küsimustes Läti vastu esitatud kaebustes langetatud otsuste tõendamispraktika analüüs“ („An Analysis of the Evidentiary Practice of the European Court of Human Rights in Judgements against Latvia Concerning the History of Latvia (1940–1990)“).

Tänavusi noorteadlaste esitatud võistlustöid hindas komisjon koosseisus: Toomas Hiio, Meelis Maripuu, Peeter Kaasik, Elmar Gams.

Varasemate konkursside laureaatide loetelu:

  • Stefan Gužvica, Learning Leninism: Factional Struggles in the Communist Party of Yugoslavia during the Great Purge (1936–1940) (Kesk-Euroopa Ülikool);
  • Daniel Rugerio Bonenkamp, Die Aktion Verwüstung und der Einfluss des Ministeriums für Staatssicherheit auf die deutsch-deutschen Beziehungen (Münsteri Ülikool, Saksamaa);
  • Henry Hemple Prown, Famine, Trial, War: The Daily Worker During the Great Depression (The College of William & Mary, Virginia, USA);
  • Ekaterina Pavlenko, Спектр реакций советских граждан на ввод войск ОВД в Чехословакию и его значение для идеологической работы КПСС / Range of soviet citizens’responses to WTO intervention in Czechoslovakia and its meaning to CPSU policy-making (МОСКОВСКАЯ ВЫСШАЯ ШКОЛА СОЦИАЛЬНЫХ и ЭКОНОМИЧЕСКИХ НАУК);
  • Cătălina Andricioaei, ‘Some citizens:’ Romani Romanians and Socialist Citizenship in Romania, 1947-1989 (European University Institute, Florence, Italy).

Eesti Mälu Instituudi noorte õpetlaste teadustööde rahvusvaheline konkurss on toimunud alates 2018. aastast. Konkursil saavad võistelda kas samal või eelmisel kalendriaastal lõpetatud magistri- või doktoritööd või avaldatud teadusartiklid mõnes konkursi statuudis nimetatud uurimisvaldkonnas. Konkursi võitnud doktoritöö auhind on 3000 ja magistritööl 1500 eurot, teadusartikli auhind on samuti 1500 eurot. Kokkuleppel autoriga võidakse auhinnatud töö avaldada mõnes Eesti Mälu Instituudi väljaandes. Konkursi statuut vt https://mnemosyne.ee/konkursid/.