Rahvusvaheline konverents Kommunistliku terrori Nekropol

Eesti Mälu Instituudi ja Ühingu “Memorial” (Sankt-Peterburg) koostöös leiab 9.–10. veebruaril Filmimuuseumis (Pirita tee 64) aset järjekorras teine rahvusvaheline teaduskonverents “Kommunistliku terrori nekropol: matmispaikade otsingud ja uurimistöö, mälestuspaikade keel ja kujundid”.

Esimene nekropolistika konverents toimus Tallinnas 2019. aastal, mil keskenduti eelkõige riikliku terrori ohvrite massihaudade otsimise ja säilitamise probleemidele. Eeloleval konverentsil pööratakse tähelepanu poliitiliste režiimide korraldatud terrori kogemusele ja mälestuse jäädvustamisele ning arutletakse, kuidas töötab juhtmõte „mälu, vastutus, tulevik“ (Remembrance, Responsibility and Future) erinevates riikides.

Konverentsi töökeelteks on eesti, inglise ja vene keel (sünkroontõlkega).

NB! Oma osavõtust palume teada anda aadressil rsvp@mnemosyne.ee. Osalemine on huvilistele tasuta.

9. veebruar, neljapäev

09:00Registreerumine
09:15Konverentsi avavad välisminister Urmas Reinsalu ja Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Meelis Maripuu
09:30Avakõne: Edward Lucas (Ühendkuningriik)
10:15-13:00Esimene paneelarutelu: 21. sajandi väljakutsed. Modereerib prof. Lauri Mälksoo (Tartu Ülikool). Aruteluga ühineb Edward Lucas (Ühendkuningriik).
Dr. prof. Nanci Adler (Madalmaad). 21. sajandi väljakutsed postsovjetlikul Venemaal: destaliniseerimise patoloogia
Jevgeni Zaharov (Ukraina). Avatud silmadega: mõtisklusi ajaloomälust
Dr. Anna Kaminsky (Saksamaa)
13:00-14.15Ekskursioon Eesti Kommunismiohvrite Memoriaalis
14:15-15:00Lõuna
15:00-18:00Teine paneelarutelu. Mälestamise emotsiooni ja esteetika vahel: mälestamispraktika, mälestusmärgid, riitused, mälestamise keel ja kujundid. Moderaator dr. Anna Kaminsky (Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Diktatuuri Uurimise Föderaalne Sihtasutus)
Martin Andreller (Eesti). Kommunismiohvrite mälestamisest Eestis
Irina Flige (Venemaa). Massihukkamiste mälestamine
 Marek Mutor (Poola) ja Tszwai So (Ühendkuningriik). Totalitarismiohvrite üle-euroopalise memoriaali projekt Brüsselis
Edgar Brutyan (Georgia). Nõukogude terrori ohvrite mälestamisest Georgias
Arnis Āboltiņš (Läti). Nõukogude monumentide avalikust ruumist eemaldamine Lätis vastavalt 24.02.2022 seadusemuudatusele

10. veebruar, reede

09:00-12:45Kolmas paneel. Ülevaatlikud ettekanded erinevate riikide praktikast terrori mälestuspaikade otsimisel, uurimisel, mälestuspaigaks muutmisel ja õiguslikul vormistamisel. Moderaator Dmitri Pritõkin (Memorial)
 Prof. Vera Carnovale (Argentiina). Repressioonid Argentiinas (1976–1983). Mälestamispraktiad ja mälupaigad
Peter Rendek (Tšehhi). Ülevaade mälestamispraktikast Tšehhis
Prof. Daniel Șandru (Rumeenia). Ramnicu Sarat vangla memoriaali hetkeolukord ja tulevik
Dr. Jonila Godole (Albaania). Mälupaigad ja kollektiivne mälu postkommunistlikus Albaanias
Dr. Blanka Matković (Horvaatia). Horvaatia demokraatia ja kommunistliku mineviku vahel: väljakutsed matmispaikade tuvastamisel ja uurimisel
Dr. Julia Landau (Saksamaa). Massihaudade otsimise, uurimise säilitamise praktika Saksamaal. NKVD erilaagrite vastuoluline minevik Ida-Saksamaal (1945–1950)
12:45-14:00Lõuna
14:00-17:00Neljas paneel. Terrori ohvrite säilmete otsimine ja ohvrite tuvastamine. Moderaator dr. Meelis Saueauk (Eesti Mälu Instituut)
Anton Vatcharadze (Georgia). Represseeritute massihaudade uuringud Georgias 2017–2022
 Stefan Bosomitu (Rumeenia). Kommunistliku režiimi töölaagrite arheoloogilised uuringud Doonau-Musta mere kanalil
Dr. Raili Allmäe, Arnold Unt (Eesti). Multidistsiplinaarne uurimus Eesti punaterrori ohvritest
Rafał Michliński (Poola). Totalitarismiohvrite otsingud: arheoloogilistele uuringutele eelneva arhiivitöö väljakutsed Vilniaus Kalvarijų juhtumi näitel
Dr. Magdalena Krajewska (Poola). DNA-andmebaasi tarkvara CODIS (Combined DNA Index System) kasutamine totalitaarsete režiimide ohvrite identifitseerimisel Poola Rahvusliku Mälestamise Instituudis (IPN)
Rimantas Zagreckas (Leedu). Metsavend Juozas Vitkus-Kazimieraitis
17:00-17:30 Konverentsi kokkuvõte, lõppsõnad

Korraldajad jätavad endale õiguse teha kavas muudatusi.