| 10.–12. augustil viidi läbi Vabaduseregatt, mis seilas Kalana sadamast, Hiiumaalt Dalarösse, Rootsi, lastiks 1944. aasta Suure põgenemise 80. aastapäevale pühendatud näitus. Tugeva tuule ja suure lainetuse tõttu purjejaht S/V Lisette asus teele alles 11. augusti õhtul ja maabus Dalarös 12. augusti pealelõunal. Vabaduseregati purjekas läbis 1944. aasta põgenike meretee, et mälestada nende raskeid katsumusi ja väärtustada vabadust. Purjejahil saadeti Rootsi näitus, mis on pühendatud II maailmasõja sündmuste ajel Eestist põgenenud inimestele, kelle täpsemaid saatusi on Eesti Mälu Instituudis seoses Suure põgenemise aastapäevaga põhjalikumalt uuritud. Vabaduseregati korraldaja Priit Laineste idee põgenike teekonda purjekatel läbida tuli suhtlusest kunagisel põgenike purjekal ENGE rännanud eestlastega: “Olen teinud ENGE põgenikest dokumentaalfilmi. Läbi selle suhtluse ja fimitöö on tekkinud huvi 1944.a. põgenemise vastu ja nende inimeste lugude vastu. Hetke olukord Euroopas on näidanud, et sellised lood korduvad, korduvad ka tänapäeval. Vabaduseregati idee tekkis juba kolme aasta eest ja tundus, et sellist aktsiooni ei saa jätta teostamata. Idee sai kohe suure poolehoiu ja nüüd saimegi teele asuda ja oma sõnumit levitada,” selgitas Priit Laineste. Vabaduseregati teelesaatmise üritusel kõnelesid peakorraldaja Priit Laineste, samuti 1944. aasta põgenike paadil ENGE Rootsi seilanud Jüri Hanseni poeg Raivo Hansen, kes ühiselt näituse purjejahil Rootsi toimetasid. “Eesti põgenikel aitas raskusi ületada ühtehoidmine, kultuuritegevus, laulukoorid, koolide loomine, keeleõpe ja Eesti jonn,” rääkis põgenike järeltulija Raivo Hansen. Sõna võtsid ka Välisministeeriumi üleilmse eestluse diplomaatiline eriesindaja Marin Mõttus, Kaitseliidu esindajana Hiiumaa malevkonna liige reservleitnant Urmas Selirand, S/V Lisette kapten Marek Rätsep ning Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Martin Andreller. “Suure põgenemise 80.aastapäeval on ütlemata südamlik ja sümboolne, et siin- ja sealpool merd elavate eestlaste koostöö tulemusena valminud näitus sellest ajaloolisest sündmusest jõudis Eestist Rootsi purjekate pardal, läbides ligilähedaselt teekonna, mida kasutati 1944.a sügisel. Sellisel viisil on näituse transport väga harukordne, kui mitte esmakordne, meie ajaloos,” sõnas näituse üks koostajatest, Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Martin Andreller. Suure põgenemise põhjuseid ja tagamaid käsitlev näitus selgitab vaatajale II maailmasõja sündmusi Eestis, põgenemist, sh piirkondlikku statistikat põgenike arvu, soo ja vanuselise jagunemise kohta ning nende edasist saatust Rootsi põgenikelaagrites ja ühiskonda integreerumisel, sh kultuuri hoidmist. Näitust ilmestavad rohked ajaloolised fotod. “Näitus annab väärtusliku sissevaate meie rahva saatusesse 20.sajandi vahest kõige keerulisemal kümnendil. Siiski ei ole näitus, mille järgmine osa avatakse septembris Kanadas, mõeldud ainult eestlastest huvilistele, vaid avab meie loo erinevaid tahke kõigile külastajatele,” ütles Martin Andreller. Näitus on valminud koostöös SA Eesti Mälu Instituudi, Rootsi Eestlaste Liidu, Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi, Väliseesti Muuseumi, Korporatsioon Vironia ja Eesti Kesknõukoguga Kanadas ning seda eksponeeritakse mitmel pool Rootsis, misjärel suundub näitus ka Kanadasse. Saatuseaasta 1944 näituse on koostanud Sirle Sööt, Aho Rebas, Riina Noodapera, Patrick Rang, Hellar Lill, Meelis Maripuu, Peeter Kaasik ja Martin Andreller. Tõlkinud Aho Rebas ja Sirle Sööt, kujundanud Anni Vakkum.Fotod: Eesti Rahvusarhiiv (RA), Rootsi Eestlaste Liidu arhiiv (REL), Saaremaa Muuseum (SM), Tallinna Linnaarhiiv (TLA) Näituseprojekti toetab Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium. Näituse toimumispaigad ja -ajad Rootsis: 12.08 Dalarös 17.–18. august Metsakodu 70. juubeli tähistamisel Metsakodus 13.–15. september Gotlandi Almedaleni raamatukogus 28. september Sjöhistoriska (Mereajaloo muuseum) Lisaks jõuab Suure põgenemise näitus Stockholmi Eesti Majja, Lõuna-Rootsi Eesti Majja jm ning selle graafik veel täpsustub. PRESSIFOTO KAUST |
| SAATUSEAASTA 1944 Tänavu möödub 80 aastat saatuslikust 1944. aasta sügisest, mil Eestimaa langes aastakümneteks Nõukogude okupatsiooni alla. Teise maailmasõja käigus lahkus kodumaalt ligi 80 000 eestimaalast. Põgenemine kulmineerus uute Nõukogude repressioonide hirmus 1944. aasta sügisel. Eesti Mälu Instituut on alates 2022. aastast kogunud põgenike andmeid.Tänaseks on esimese etapina kontrollitud ligi 65 000 Rootsi ja Saksamaale saabunud põgeniku isikud ning välja selgitatud nende varasem elukoht. Nii nagu igal põgenikul on oma põgenemise lugu, on ka igal paigal lugu, mida püütakse näitustesarja “Saatuseaasta 1944” kaudu jutustada, mis ühelt poolt annavad Eesti sõjapõgenike andmebaasile tuginedes esmase statistilise ülevaate põgenikest ning teisalt tutvustavad kohalikke olusid. Näitustel saab lugeda ja vaadata traagilisi lugusid, kuidas Nõukogude terrori hirmus lahkusid kodumaalt terved pered ja kogukonnad. Esimeses etapis kogutud põgenike andmebaasi tutvustatakse 24. augustil toimuval temaatilisel konverentsil “Eesti sõjapõgenikud II maailmasõjas” Haapsalu Kultuurikeskuses, kus esilinastub ka dokumentaalfilm “Põgenemine: lahkumine teadmatusse”, mis jutustab Rootsi põgenike lugusid. Saatuseaasta mälestamisega seoses kantakse kolmes kirikus ette ka Raimo Kangro “Missa süütult hukkunud eestlastele,Op.40” (1989). Kontserdid ja konverents on tasuta. Edasine info näituste kohta: https://2024.wwii-refugees.ee/naitus/ Lisaks näitustesarjale toimub järgnevatel kuudel mitmeid muid temaatilisi sündmusi, mille kohta leiab infot Eesti Mälu Instituudi veebilehel. Lisateave: Solveig Jahnke Kommunikatsioonijuht Eesti Mälu Instituut solveig.jahnke@mnemosyne.ee Tel 5626 4949 Martin Andreller Juhatuse liige Eesti Mälu Instituut martin.andreller@mnemosyne.ee |
