Eesti Mälu Instituut jätkab 2025. aastal ajaloofilmide vestlusõhtutega. Talvekuudel tulevad näitamisele filmid “Hannah Arendt” (Saksamaa, 2012), “Tšekaa komissar Miroštšenko” (Eesti, 1925) ja “Noorelt õpitud” (Eesti, 1992). Igale filmile järgneb arutelu ajaloolase ja filmitundjaga.  Linastused toimuvad Eesti Mälu Instituudi saalis, Tõnismägi 8, Tallinnas ning on kõigile huvilistele tasuta.

Esimene filmiseanss on pühendatud rahvusvahelisele holokausti mälestuspäevale ja toimub juba kolmapäeval, 29. jaanuaril kell 18.00. Vaatamisele tuleb film “Hannah Arendt” (2012).
Margarethe von Trotta lavastatud biograafiline draamafilm käsitleb kuulsa saksa-juudi filosoofi ja poliitikateoreetiku Hannah Arendti elu. Filmi keskmes on tema kajastus Adolf Eichmanni kohtuprotsessist 1961. aastal ning sellest sündinud vastuoluline teos „Eichmann Jeruusalemmas: Aruanne kurjuse banaalsusest“. Film näitab Arendti intellektuaalset võitlust ja reaktsiooni avalikule pahameelele, kui ta esitas oma revolutsioonilise teooria kurjuse banaalsusest. Peaosas särab Barbara Sukowa. (Vt ringvaadet)

Hannah Arendt (1906–1975) oli filosoof ja poliitikateoreetik. Ta sündis Saksamaal juudi perekonnas ning õppis Martin Heideggeri ja Karl Jaspersi juures filosoofiat.

1933.aastal, kui natsid võimule tulid, põgenes Arendt Saksamaalt Prantsusmaale ja hiljem USA-sse, kus temast sai mõjukas mõtleja ja kirjanik. Tema tuntuimate teoste hulka kuuluvad „Totalitarismi lätted“ (The Origins of Totalitarianism, 1951), „Inimolemise tingimused“ (The Human Condition, 1958) ja „Eichmann Jeruusalemmas: Aruanne kurjuse banaalsusest“ (Eichmann in Jerusalem: A Report on the Banality of Evil, 1963). Viimases teoses analüüsis ta natsi sõjakurjategija Adolf Eichmanni kohtuprotsessi ja esitas oma kuulsa mõiste „kurjuse banaalsus“, mille kohaselt suured kuriteod ei pruugi avalduda sadistlikust vihast, vaid pigem mõtlematusest ja pimedast allumisest süsteemile.

Arendt on tänaseni üks olulisemaid poliitikafilosoofia mõtlejaid, kelle ideed demokraatiast, vabadusest ja totalitarismist on jätkuvalt aktuaalsed.

Filmile järgneb arutelu Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige, vanemteadur Meelis Maripuu ja Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi dokumentaalfilmi professori Riho Västrikuga.  

Osalemiseks palume registreeruda siinsel vormil.

Režissöör: Margarethe von Trotta
Käsikiri: Margarethe von Trotta, Pamela Katz
Produtsent: Bettina Brokemper
Osades: Barbara Sukowa, Janet McTeer, Klaus Pohl, Nicholas Woodeson, Axel Milberg
Operaator: Caroline Champetier
Tootjad: Heimatfilm, Bayerischer Rundfunk, Westdeutscher Rundfunk

Täname: Must käsi, The Match Factory

Veebruari filmiõhtu: 26.2. kl 18.00
Tšekaa komissar Miroštšenko (1925, Eesti National Film)

Ainus 1920. aastate esimesest poolest säilinud Eesti täispikk mängufilm “Tšekaa komissar Miroštšenko” tähistab tänavu oma 100. aastapäeva. Film valmis Eesti National Filmi stuudios ja selle lavastas Paul Sehnert. Kommunismivastase melodraama peategelased on Nõukogude Venemaalt äsja iseseisvunud Eestisse repatrieeruda soovivad eestlased. Film seisis nõukogude ajal toonases kontekstis ebasoovitava meelsuse tõttu arhiiviriiulil ja jõudis põgusalt uuesti publiku ette 2012. aastal, mil tähistati Eesti filmi 100. juubelit. 

Lavastaja: Paul Sehnert
Näitlejad: Mihkel Lepper, Valentine Vassiljeva, Niina Ormus, Kaljo Raag, Leoniide Jürisson, Alfred Hindrea, Leonid Puhov, Ella Silber, Eduard Pütsep
1925/2012, Rahvusarhiiv
Tootja: Eesti National Film

Märtsi filmiõhtu: 18.3. kl 18.00
Noorelt õpitud (1992, Tallinnfilm)

Film “Noorelt õpitud” viib vaataja aastasse 1955, kui Stalini ajastu oli lõppenud, kuid Hruštšovi sula polnud veel alanud. See on dramaatilisest pingest laetud üleminekuaeg, milles ühe maakooli keskkoolinoored heitlevad oma täiskasvanuks saamise raskustega. Aga samas elavad nad oma elu ilusamat aega.

Filmi võtted toimusid ajal, mil Moskvas leidis aset tagurlaste riigipöördekatse ja Eesti astus otsustavaid samme Nõukogude Liidust eraldumiseks. Üheks võttekohaks olnud koolimaja Pärnus kannab ajaloolist tähtsust – seal õppis kunagi ka Konstantin Päts.

1996.aastal tunnistas Eesti Filmiajakirjanike Ühingu žürii “Noorelt õpitud” viie aasta parimaks mängufilmiks.

Režissöör: Jüri Sillart
Stsenarist: Rein Saluri
Operaator: Mait Mäekivi
Osades: Erki Veling, Tiina Vilu, Gaute Kivistik, Sulev Luik, Tõnu Kark, Ülle Kaljuste, Maria Klenskaja jt.