Tänavu möödub 80 aastat saatuslikust 1944. aasta sügisest, mil Eestimaa langes aastakümneteks Nõukogude okupatsiooni alla. Teise maailmasõja  käigus lahkus kodumaalt ligi 80 000 eestimaalast. Põgenemine kulmineerus uute Nõukogude repressioonide hirmus 1944. aasta sügisel. Eesti Mälu Instituut korraldab koostöös Rannarahva Muuseumi, Virumaa Muuseumi, Tartu Linnamuuseumi, Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi, Saaremaa Muuseumiga kaheksas Eestimaa paigas välinäitused pealkirjaga “Saatuseaasta 1944”, mis ühelt poolt annavad Eesti sõjapõgenike andmebaasile tuginedes esmase statistilise ülevaate põgenikest ning teisalt tutvustavad kohalikke olusid ja lugusid. Esimene näitus avatakse laupäeval 27. juulil kell 12.00 Hiiumaal Sõru sadamas asuva muuseumi juures.  Järgnevad näitused Virumaal, Tartus, Viimsis, Tallinnas ja kolmes asupaigas Saaremaal. Lisaks avab Läänemaa Muuseum teemakohase näituse sügisel Haapsalu raekojas. Edasine info näituste kohta: https://2024.wwii-refugees.ee/naitus/

“Teine maailmasõda hävitas Eesti riigi ja pillutas laiali meie rahva. Eestist lahkus põgenikena ligi seitse protsenti meie inimestest. Nii nagu igal põgenikul on oma põgenemise lugu, on ka igal paigal lugu, mida püüame näituste kaudu jutustada. Kaheksas erinevas Eestimaa paigas saab lugeda ja vaadata traagilisi lugusid, kuidas Nõukogude terrori hirmus lahkusid kodumaalt terved pered ja kogukonnad,” sõnab Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige ja näituse kuraator Meelis Maripuu, kelle eestvedamisel on alates 2022. aastast instituut kogunud põgenike andmeid. 

Tänaseks on esimese etapina kontrollitud ligi 65 000 Rootsi ja Saksamaale saabunud põgeniku isikud ning välja selgitatud nende varasem elukoht. Põgenemise peamised sihtriigid olid Saksamaa ja Rootsi, kuid sealt suunduti edasi Põhja-Ameerikasse, Austraaliasse ja Lõuna-Ameerikasse jm.

Esimeses etapis kogutud andmebaasi tutvustatakse 24. augustil toimuval temaatilisel konverentsil “Eesti sõjapõgenikud II maailmasõjas” Haapsalu Kultuurikeskuses, kus esilinastub ka dokumentaalfilm “Põgenemine: lahkumine teadmatusse”, mis jutustab Rootsi põgenike lugusid.  

Lisaks näitustesarjale toimub järgnevatel kuudel mitmeid muid temaatilisi sündmusi, mille kohta leiab infot Eesti Mälu Instituudi veebilehel.

80 aasta möödumisele suurest põgenemisest pühendatud näitusest on kaheksa erinevat kohaspetsiifilist versiooni, mis kirjeldavad ja edastavad kogutud teavet kohalikust kogukonnast lahkujate kohta – kuidas ja millega põgeneti, põgenike hulka, isiklikke lugusid, ajaloolisi fotosid jm. Iga näitusekomplekt kirjeldab sündmuste ajaloolist tausta ja esitab üldisema statistika, mida Eesti Mälu Instituudi teadurid on kogutud andmete põhjal koostanud. Näituse tekstid on eesti ja inglise keeles. 

Näituse üldinfo ja Tallinna osa on koostanud Eesti Mälu Instituudi ajaloolased Meelis Maripuu, Ülle Kraft, Aivar Niglas. 

Koostööpartneritena osalesid näituse koostajatena: Uno Trumm (Virumaa Muuseum), Martin Jaigma (Tartu Linnaajaloo Muuseumid), Külvi Kuusk ja Kadri Metsaots (Rannarahva Muuseum), Priit Kivi ja Katrin Äär (Saaremaa Muuseum), Patrick Rang, Mart Mõniste, Enn Veevo (Hiiumaa Muinsuskaitse Selts).

Näituse tõlke teostas Peeter Tammisto, korrektuuri Signe Siim ning kujundasid Anni Vakkum ja Franka Vakkum. 

Kasutatud materjal pärineb Eesti ja Rootsi muuseumitest ja arhiividest.

Lisateave:

Solveig Jahnke
Eesti Mälu Instituut
Kommunikatsioonijuht
solveig.jahnke@mnemosyne.ee
Tel 5626 4949

Meelis Maripuu
Eesti Mälu Instituut
Juhatuse liige
meelis.maripuu@mnemosyne.ee