Lugupeetud minister, diplomaatilise korpuse esindajad, head külalised!
2009. aastal, millest peagi möödub juba 20 aastat, võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni „Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta”, mis nõuab 23. augusti kuulutamist üleeuroopaliseks kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestamise päevaks, mida tähistatakse väärikalt ja erapooletult. Resolutsioon sündis eelkõige nende riikide esindajate initsiatiivil, kes olid oma nahal tunda saanud mitte ainult hitlerliku Saksamaa, vaid ka stalinistliku Venemaa terrorit.
Deklareeritud eesmärk on jõuda ühisele arusaamale ajaloost, sest Euroopa on ühtne vaid siis, kui ta suudab jõuda ühisele arusaamale oma ajaloost, tunnistada kommunismi, natsismi ja fašismi ühise pärandina ning pidada ausat ja põhjalikku arutelu kõigi möödunud sajandi totalitaarsete kuritegude üle. See peaks tagama ajaloo jäämise mõistmise, mitte manipuleerimise allikaks.
Resolutsiooni vastuvõtmine iseenesest oli suur samm, sest Lääne kultuuriruumis oli eelnevate Külma sõja aastakümnete jooksul kinnistatud arusaam Saksamaa ainusüüst Teise maailmasõja puhkemisel ning sellest tulenenud holokaustiohvrite mälestuskultuuri monopol. Suhtumise muutus riikide ja kodanikuühiskondade tasemel on visa tulema.
2019. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsioon Euroopa mälu olulisuse kohta Euroopa tuleviku jaoks. Selles kutsuti üles mälestama totalitaarseid kuritegusid ning mõisteti hukka propaganda, mis eitab või ülistab totalitaarseid kuritegusid ning see seostati Venemaa infosõjaga „demokraatliku Euroopa” vastu. Resolutsioon esitas Nõukogude Liitu ja Saksamaad Teise maailmasõja puhkemise eest ühiselt vastutavana ning süüdistas Venemaa valitsust kommunismikuritegude varjamises ja Nõukogude totalitaarse režiimi ülistamises. Oodatult tekitas natsismi ja kommunismi võrdsustamine Lääne-Euroopas ohtralt poleemikat, mida Venemaa infosõdalastel on lihtne üleskütta. Nagu mäletame, alustas Venemaa 2022. aasta veebruaris sõda Euroopa Liitu pürgiva Ukraina vastu „denatsifitseerimise“ sildi all.
2025. aasta jaanuaris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Venemaa desinformatsiooni ja ajaloo võltsimise kohta. See on oluline samm nõukogudeaegsete kuritegude varjatamise ja demokraatlikke väärtusi ja rahu õõnestavate narratiivide relvana kasutamise vastu Euroopas.
Vaatamata Euroopa Parlamendis saavutatud edule ja vastu võetud resolutsioonidele on ligi 20 aasta jooksul 23. augusti kui totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeva riiklikul tasandil ära märkimine jäänud endiselt vaid nende riikide siseriiklikku traditsiooni, kes ise on kannatanud ka kommunistliku režiimi rõhumise all. Venemaa infosõdalased teevad omalt poolt kõik, et toetada senise holokaustikeskse mälestuskultuuri püsimist ning Ida-Euroopa rahvaste süüdistamist natsismi toetamises.
Euroopa Parlamendi 2009. aasta resolutsiooni tuules alustas samameelseid kodanikuühiskonda esindavaid organisatsioone ühendav Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu (PEMC) projekti üleeuroopalise totalitarismi ohvrite memoriaali rajamiseks Brüsselisse. Selle ettevalmistustööd on küll takerdunud kohalikku bürokraatiasse, kuid lootus säilib. Ka Eesti riik on andnud oma rahalise panuse, et aidata see projekt taas liikuma.
Tuntava panuse kommunistlikke režiimide eri maailmajagudes toime pandud kuritegude teadvustamiseks annab 2027. aasta 14. juunil Eesti riig toetusel endises Patarei vanglas avatav rahvusvaheline kommunismiohvrite mälestusmuuseum.
