Eesti Mälu Instituut avas Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevale pühendatud e-näituse Nõukogudevastase vastupanuvõitluse ajaloost. Näitus kajastab ajalooliste fotode, dokumentide, mälestuste ja ülevaadete abil kümnete tuhandete Eesti inimeste julgeid ja ennastohverdavaid tegusid ligi 50 okupatsiooniaasta vältel. Paljud neist langesid repressioonide ohvriks. Vastupanu viisid muutusid ajas, ent lõpp-eesmärk jäi samaks: et Eesti saaks taas vabaks.
Näitust „Vastupanu Nõukogude võimule Eestis 1940-1991“ saab näha eesti, inglise ja vene keeles digikujul alaliselt SIIN ning füüsiliselt Tallinnas Tammsaare pargi Pärnu mnt poolses osas kuni septembri lõpuni.
Näituse kuraator, Eesti Mälu Instituudi teadur-projektijuht Eli Pilve sõnul on selle näituse eesmärk näidata, et ligi pool sajandit kestnud kommunistliku Nõukogude okupatsiooni vältel ei andnud enamus Eesti rahvast sisimas oma vabadust mitte kunagi ära.
„Kes võitles relvaga, kes hoidis salaja kodus rahvuslippu ja rääkis lastele vanavanemate elust ning tööst, kes pikkis keelatud mõtteid oskuslikult oma loomingusse, kes julges nooruse uljuses okupatsioonivõimu provotseerida, kes hoidis eestlust võõrsil. See näitus väärtustab neist igaüht. Ajaloo jooksul on eestlased õppinud oma vabaduse eest võitlema. 30 aastat tagasi kroonis seda võitlust edu juba teist korda. Nüüd peame õppima oma vabadust hoidma,“ ütles Eli Pilve.
Eesti Mälu Instituut pühendab näituse kõigile, kes aitasid kaasa Eesti vabanemisele kommunistliku Nõukogude Liidu võimu alt ja iseseisvuse taastamisele 20. augustil 1991.
Osalejad Balti ketis. Plakatit joonistab Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva Sinejärve rühma liige Jaan Lehtaru.
NÄITUSEST
20. august 1991 – Eesti taasiseseisvumise päev – oli pool sajandit kestnud vastupanuvõitluse kulminatsiooniks. Nõukogudevastase vastupanu iseloom muutus koos ühiskonnaolude ja Eestit okupeerinud Nõukogude režiimi positsiooniga, ent eesmärk jäi läbi kümnendite suuresti samaks – taastada Eesti iseseisvus ja vabadus. Näitus võtab kokku Eesti rahva vastupanuvõitlust kommunistliku Nõukogude okupatsioonivõimuga ligi 50 aasta vältel.
1940. aastatel ja 1950. aastate esimeses pooles osales relvastatud vastupanus metsavendadena või nende otseste toetajatena kümneid tuhandeid Eesti kodanikke. Metsavendluse vägivaldse mahasurumise ja okupatsioonivõimu kindlustamise käigus vastupanu iseloom teisenes – loodi põrandaalused (noorte)organisatsioonid, korraldati keelatud aktsioonid, teisitimõtlejad ühinesid ja levitasid keelatud kirjandust ning üritasid pidada sidet lääneriikidega, väga suur osa elanikkonnast osutas passiivset vastupanu (olgu see vabariigi-aegsete traditsioonide säilitamine või võimu üle irvitamine ja selle üleskutsetega kaasa minemata jätmine).
Nende püüdlustega võideldes tappis, piinas ja vangistas kommunistliku Nõukogude Liidu repressiivmasin tuhandeid vastupanijaid ja nende pereliikmeid. Kommunistlikud repressioonid ulatusid vastupanuvõitlusega seotud inimestest oluliselt kaugemalt. Eesti kommunismiohvrite e-memoriaalis on nüüdseks üle 100 000 represseeritu isikukirje.
Koos Saksa eelüksusega 8. juulil 1941 Pärnusse jõudnud Lõuna-Pärnumaa metsavennad.
Välismaale jäänud Eesti Vabariigi diplomaadid said võimaluse jätkata oma tegevust ning koos eksiilvalitsuse ja välis-Eesti kogukondadega hoidsid Eesti riiklikku ja kultuurilist järjepidevust ning maailma Eesti olukorrast teadlikuna.
Mida rohkem Nõukogude Liit nõrgenes oma sotsiaalmajanduslike probleemide ja ideoloogia pankroti raskuse all, seda julgemalt võtsid sõna ja tegutsesid iseseisvuse, vabaduse ja demokraatia pooldajad, kes suutsid tõmmata kaasa absoluutse enamuse rahvast. Suurem osa rahvast aga ei loobunud kunagi lootusest, et üks kord on sinimustvalge lipp jälle Eestit kaunistamas.
Tulemuseks oli Eesti Vabariigi kui demokraatliku ning vabadusele, õigusele ja õiglusele rajatud riigi taastamine õigusliku järjepidevuse alusel, mille alguspunktiks on iseseisvuse esmakordne väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. Sümboolselt peetakse iseseisvuse taastamise hetkeks kell 23.03 20. augustil 1991, mil Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.
Näituses toodud lood tuletavad meelde, et vabadust tuleb julgelt kaitsta, sest kui oled selle üks kord kaotanud, siis taastamisele võib kuluda põlvkondi. Selle aja jooksul valatakse meeletult verd ja pisaraid ning keegi ei garanteeri, et vabadus üldse kunagi tagasi tuleb.
Eesti Mälu Instituut pühendab näituse kõigile, kes aitasid kaasa Eesti vabanemisele kommunistliku Nõukogude Liidu võimu alt ja iseseisvuse taastamisele 20. augustil 1991.
