PRESSITEADE
Eesti Mälu Instituut
24.08.2018
Eile, 23. augustil meenutati üleeuroopalisel totalitaarsete režiimide ohvrite mälestamise päeval kõiki nende režiimide all kannatanud inimesi. Suure sammuna avati Tallinnas Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaal, pärast mida toimus esinduslik rahvusvaheline konverents “Euroopa mälu ja kommunistlike režiimide kuriteod: teostamata utoopia miljonid ohvrid”.
Memoriaali avamise ja konverentsi fotod (autor: Martin Andreller)
Memoriaali avamise ja konverentsi fotod (author: Kaarel Langemets)
Konverentsi eesmärk oli käsitleda rahvusvahelisel areenil teiste sündmuste varju jäänud kommunistlikke kuritegusid ja nende tagajärgi ning Euroopa ühise mälestamiskultuuri võimalikkust. Kõnelejate suust kõlas läbivalt ühtne arusaam, et kommunismikuritegusid tuleb teadvustada senisest enam, seda enam, et ka tänapäeval eksisteerivad kommunistlikud režiimid ja repressioonid.
Oma avakõnes tõigi Exeteri ülikooli ajalooprofessor Richard Overy esile, et hoolimata sellest, et Euroopa on kommunistlikest režiimidest vaba, siis maailmapildis ei ole lugu kaugeltki mitte selline. “Tundub, et vaid vähesed eurooplased on valmis tunnistama, et Hiina ühe parteiga autoritaarne riik rikub inimõigusi ja keelab sõnavabadust.” Läbi selle näite toonitas Overy, et me ei saa võtta vabadust iseenesestmõistetavana ning oluline aspekt inimvaenulike režiimide tõrjumises on ajaloolise mälu olemasolu. “Ajaloolise mälu säilimine ei peaks toetuma ainult ajaloolaste tegevusele vaid tähtis on ka see, et avalikkuses teemat käsitletakse, et eksisteeriksid haridusprogrammid, avalikud üritused ja memoriaalid. Ajalugu tuleb mäletada selleks, et mitte enam uue kriisi ajal kukkuda sinnasamasse lõksu, kiites ideoloogiaid, mis justkui lubavad kindlust ja heaolu,” sõnas Overy.
Paneelis osalenud Vene Memoriali teaduskeskuse juhatuse aseesimees Nikita Petrov kinnitas samuti, et selleks, et minna edasi ühise tuleviku nimel, tuleb garanteerida, et Euroopal on ühine mälestamiskultuur: “Vaja on luua rahvusvaheline kohus kommunistlike režiimide kuritegude uurimiseks. Kajastada kuritegusid laialdaselt haridussüsteemide kaudu,” sõnas Petrov. Ta tõi esile, et me ei tohi unustada, et kommunistlik ideoloogia põhineb vägivallal. “Laagritesse saadeti inimesi, kes polnud mitte ainult riigikorra vastu, vaid ka neid, kellel oli sobimatu sotsiaalne taust ja päritolu. Kuriteod on kommunistliku ideoloogia lähtealus,” kinnitas Petrov.
Samas toodi konverentsil esile, et hoolimata sellest, et meie Balti riikides teame ja teadvustame kommunismikuritegusid, siis laias maailmas kommunistlike režiimide kuritegudele suurt tähelepanu ei pöörata. “Kommunismikuritegusid pole kunagi hukka mõistetud nii nagu hitlerliku Saksamaa omi,” lausus kirjanik ja näitekirjanik Sofi Oksanen konverentsil ja jätkas: “Vahe tuleb sealt, et sakslased ütlevad, et tegid midagi valesti, kuid venelased seda enda kohta ei ütle,” sõnas kirjanik. Ta toonitas, et ühtset mälestamiskultuuri hetkel ei eksisteeri. “Võib arvata, et kõik teavad ja on minevikust õppinud, aga on ka eriarvamusi, isegi näiteks Eesti küsimuses.” Samas tõi Oksanen esile, et isegi, kui tahta kirjutada kommunismist lähemalt, siis on see keeruline. “Soome kirjastusele pole lihtne maha müüa mõtet, et soovid avaldada raamatu Gulagist. Palju rohkem ilmub raamatuid holokaustist. Keskmine lugeja on huvitatud, aga kirjastaja ja poliitikud ei usu, et on vaja välja anda,” sõnas ta.
“Vajadus ühtse mälestamiskultuuri järele on põhjus, miks me rahvusvahelise konverentsi korraldasime. See on meie panus rahvusvahelisse ajaloodebatti. Euroopas ei ole palju ühiskondi, kes on XX sajandil omal nahal kogenud nii natsionaalsotsialistlikku kui ka kommunistlikku hirmuvalitsemist, Eestil on see kogemus olemas. Soovimegi sellele ajaloolisele kogemusele tuginedes selgitada seni varju jäänud kommunistliku ideoloogia elluviimispüüdluse laastavaid tagajärgi ning pöörata tähelepanu sellele, et totalitaarsete kuritegude akadeemiline uurimine ja nende ideoloogiate mõistmine on vabaduse ja rahuliku kooselamise üks tagatis Euroopas ja laiemalt kogu maailmas,” võttis Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sandra Vokk konverentsi tähtsuse kokku.
Üleeuroopalisel totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeval toimunud rahvusvahelisel konverentsil asetati fookusesse kommunistliku ideoloogia olemus, selle eesmärgid ja tagajärjed ajaloos. Samuti räägiti kommunismi muutumisest ja sisenemist XXI sajandisse ning traagilise ajalookogemuse ignoreerimise probleemist.
Kõnelejate seas olid tuntud rahvusvahelised nimed nagu kirjanik ja näitekirjanik Sofi Oksanen, ajaloolane ja Toronto ülikooli ajalooprofessor Andres Kasekamp, ajaloolane ja Exeteri ülikooli ajalooprofessor Richard Overy, Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu usalduskogu liige Göran Lindblad, ajaloolane ja Vene Memoriali teaduskeskuse juhatuse aseesimees Nikita Petrov.
Lisainfo konverentsi kohta:
Sandra Vokk
Juhatuse liige
Eesti Mälu Instituut
