Eesti Mälu Instituut on suveülikoole korraldanud alates 2018. aastast. 2023. aastal viime ühe suveülikooli läbi ajalooõpetajatele ja ajalooüliõpilastele alates magistriastmest ning teise gümnasistidele ja ajaloo bakalaureusetaseme tudengitele. Nelja päeva jooksul tutvume Teise maailmasõja ja selle järelmitega Eesti ajaloo näitel. Selleks külastame muuseume ja teisi mälupaiku, vaatame filme ning kohtume ajaloolaste, poliitikute, politoloogide ja teiste ekspertidega, kes aitavad mõtestada nii minevikku kui ka järjest enam olevikku. Ühtlasi arutleme, kuidas käsitleda ideoloogiliselt konfliktseid ajalooteemasid koolitunnis.
8. mai 1945. aastal tähistab Teise maailmasõja otsese sõjategevuse lõppu Euroopas. Saksamaa kapituleerus tingimusteta ning tema peamiste sõjakurjategijate üle peeti peagi kohut, mida tunneme Nürnbergi protsessi nime all. Sõjakuritegudes süüdistatavad astusid kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis. Rahvusvahelise sõjakohtu alla anti ka hulk Jaapani riigijuhte, keda süüdistati vallutussõdade ettevalmistamises ja pidamises. Üks sõjakurjategija, Nõukogude Liit, väljus sõjast aga liitlase ja võitjana, vallutades endale uusi maid ning allutades teisi enda kontrollile. Selle riigi toimepandud sõjakuritegude ja rahvusvahelise õiguse rikkumiste üle ei ole mitte kunagi kohut peetud. Tänapäevani on laialdaselt levinud müüt, et Teise maailmasõja päästis valla Saksamaa üksinda ja inimsusevastaseid kuritegusid panid toime vaid nemad. Eriti tugevalt on see müüt levinud Nõukogude Liidu õigusjärglase – nagu seda on öelnud president Vladimir Putin – Venemaa enda kodanike seas. Seda juurdunud mentaliteeti näeme praegu ilustamata kujul – verine sõda Ukrainas, mõjuvõimu laiendamise katsed Valgevenes, Moldovas ja Gruusias jm. On ju Venemaa endise presidendi Dmitri Medvedjevi sõnul Venemaa eesmärk laieneda Vladivostokist Lissabonini.
Sõda ei lõppenud 1945. aastal. Sellele järgnenud ligi poole sajandi jooksul pani Venemaa süüdimatult toime jõhkraid inimsusevastaseid kuritegusid ja inimõiguste rikkumisi Nõukogude Liidu aladel, sh inkorporeeritud Balti riikides, mille eest ei ole mitte kedagi kunagi vastutusele võetud. Nõukogude Liidu sõjakurjategijaid peetakse Venemaal endiselt kangelasteks ja vabastajateks, kuigi ainuüksi Eesti kaotas nende tegevuse tõttu iga viienda elaniku. 1991. aastal Nõukogude Liit lagunes, Venemaal tekkis võimalus arendada end demokraatlikuks riigiks, kuid ta ei kasutanud seda. Venemaa valis kuritegeliku tee jätkamise
ning käib seda mööda üha avalikumalt ja jõhkramalt. 2022. aasta 24. veebruaril, Eesti Vabariigi sünnipäeval, jätkas Venemaa 2014. aastal Ukrainas alustatud sõda juba täies mahus ning mingit moodi puudutab see meist igaüht.
Suveülikoole korraldame koostöös Saksamaa Suursaatkonnaga Eestis ja selles osalemine on kõigile tasuta. Osalejaile tagatakse majutus kahestes tubades ning toitlustus kogu suveülikooli vältel, osalejatel tuleb tasuda vaid reisikulu Tallinnasse ja tagasi. Suvekooli programm viiakse läbi inglise keeles.
Suvekooli on võimalik kandideerida kuni 16. aprillini (kaasa arvatud) ning tulemused tehakse avalikuks 21. aprilliks.
Ajalooõpetajate, ajaloolaste, õpetlaste ja alates magistritaseme ajalooüliõpilaste suveülikool toimub 23.–28. juulil 2023, kandideeri siin.
Gümnasistide ja ajaloo bakalaureusetudengite suveülikool toimub 30. juulist kuni 4. augustini, kandideeri siin.
Küsimused ja täpsustused: Eli Pilve, eli.pilve@mnemosyne.ee, +372 5622 9686.
