28. detsembril otsustas Vene Föderatsiooni Ülemkohus likvideerida rahvusvahelise ühingu Memorial, mis tegeleb ajalooteavituse, kommunistliku terrori ohvrite mälestuse jäädvustamise ja inimõiguste kaitsega. Memoriali likvideerimise aluseks on Vene Föderatsiooni peaprokuröri taotlus, mida põhjendati „välisagentide“ seaduse süstemaatilise rikkumisega. Sellele lisaks süüdistas prokurör Memoriali väärkuvandi loomises Nõukogude Liidust kui terroristlikust riigist, Suure isamaasõja mälestuse mustamises ja katsetes rehabiliteerida natslikke kurjategijaid.
Eesti Mälu Instituut mõistab hukka ühingu Memorial likvideerimise Venemaal. Rohkem kui 30 aasta jooksul on Memorial andnud hindamatu panuse Nõukogude Liidu ajaloo ja laiemalt kõigi kommunistlike režiimide ajaloo uurimisse, välja selgitanud tuhandete kommunistliku terrori ohvrite saatuse, andnud omastele tagasi mälestuse oma lähedastest, aidanud kaasa terroriohvrite mälestuse jäädvustamisele nii Venemaal kui ka väljaspool Venemaa piire ning loonud väärtuslikud andmekogud kommunistliku terrori ohvrite ja Nõukogude vangilaagrite süsteemi, Gulagi, kohta.
Memoriali töö peatamine on märk kahetsusväärsest taotlusest naasta ametliku ajalookäsituse juurde. See oli normiks Nõukogude Liidus, kus vaate riigi ja rahva minevikule dikteeris poliitiline vajadus või ainult võimulolijate pelk ettekujutus sellest, kui palju ja millist ajalugu nende alamad vajavad. George Orwell sõnastas selle taotluse täpseminigi: „Kes kontrollib minevikku, see kontrollib tulevikku; kes kontrollib olevikku, see kontrollib minevikku“.
Samasugust suundumust võib märgata teisteski riikides, mis ei ole oma totalitaarsest minevikust üle saanud ja püüavad oma rahvuslikku ajalooidentiteeti rajada mineviku kuritegude mahavaikimisele või isegi heroiseerimisele. Ennekõike kehtib aga sajandeid tuntud tõde – „Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta“. Seda näitas ka Nõukogude Liidu lagunemine ja kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine Euroopas 30 aastat tagasi.
Euroopas on paljud riigid mõistnud kommunistlikud režiimid ja nende toime pandud rahvusvahelised kuriteod hukka. Nad on teinud ohvrite au ja mälestuse taastamiseks ning süüdlaste kohtu alla andmiseks palju ära. Seda on teinud oma avaldustes, deklaratsioonides ja otsustes ka Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Inimõiguste Kohus. Kuid suur töö 20. sajandi kommunistliku terrori uurimisel ning ohvrite, süüdlaste ja vastutajate väljaselgitamisel seisab veel ees. Veelgi tähtsam on tulevaste generatsioonide teavitamine sellest, milleni viib soov muuta maailma ideoloogiliselt motiveeritud ja põhjendatud vägivallaga.
Eesti Mälu Instituut on seadnud eesmärgiks Rahvusvahelise Kommunismiohvrite Mälestusmuuseumi avamise Tallinnas 2026. aastal. Muuseumi väljapanekus saab olema tähtis koht kommunistliku režiimi terroril Nõukogude Liidu elanike, aga ka NSV Liidu võimu alla sattunud teiste rahvaste kallal. Eesti Mälu Instituudi koostöö Memoriali ajaloolastega on kestnud pikka aega. Instituut kavatseb seda koostööd jätkata. Me kutsume üles ka teisi samameelseid institutsioone ja organisatsioone, aga ka riikide valitsusi, pakkuma toetust ja abi, et nii Memoriali ajaloolaste kui ka teiste Venemaa ajaloolaste töö kommunistliku terrori ajaloo uurimisel saaks jätkuda senises või pigem suuremaski mahus.
