Eesti Mälu Instituut korraldab 31. jaanuaril kell 15.00 Kirjanike maja saalis (Harju tn 1, 3. korrus) Nõukogude Liidus enne 1940. aastat poliitilise terrori ohvriks langenud eestlaste martüroloogia esitluse.

Pärast Eesti Vabariigi loomist Nõukogude Liitu elama jäänud ja seal kommunistliku terrori ohvriks langenud eestlaste andmed on esmakordselt koondatud ühte kogumikku (Финно-угорский мартиролог жертв государственного террора в СССР.Эстонцы). Kogumikus on kirjed 8517 eestlase kohta, kellest enamus langes repressioonide ohvriks Suure terrori aastatel 1937–1938. 31. jaanuaril täitub 84 aastat Nõukogude valitsuse käsust „eesti operatsiooni“ jätkamiseks.

Esitluse vestlusringis eestlaste saatusest Nõukogude terrori päevil osalevad kogumiku toimetaja professor Vladimir Abramov (Venemaa, Mordva Vabariik, Saransk), professor Aadu Must (Tartu Ülikool) (kinnitamisel) ja ajaloodoktor Meelis Saueauk (Eesti Mälu Instituut).

Esitletav kogumik on Venemaal Mordva Vabariigi Riiklikus Ülikoolis ilmumist alustanud NSV Liidu riikliku terrori soome-ugri rahvaste martüroloogia seeria seitsmes väljaanne. Seeria koostaja on Nikolai Antonov (1949–2015) ja toimetaja Vladimir Abramov, andmete kogumisel osutas suurt abi ühing Memorial. Käesolev kogumik ilmus Eesti Mälu Instituudi toetusel Tallinnas.

Üritus toimub eesti keeles (väliskülalise venekeelsele esinemisele tagatakse sünkroontõlge). 

Kohtade arv on piiratud. Osalemiseks registreeruge hiljemalt 22. jaanuariks SIIN.

Üritusel osalemiseks on vajalik esitada COVID-19 vaktsineerimise või läbipõdemise tõend.

Kogumikust

Represseeritud eestlaste ohvrinimekiri ilmub kaheköitelise kogumikuna. Raamatu toimetaja sissejuhatus ning Eesti Mälu Instituudi teaduri Eli Pilve artikkel „Venemaa eestlased ja Suur terror“ on lisatud paralleelselt eesti ja vene keeles. Ohvrinimekirja isikukirjed on vene keeles. Esitlusel saab kogumiku soetada soodushinnaga.

Suure terrori ajaks oli Nõukogude Liidus juurdunud käsitus välismaalastest ja välispäritolu inimestest kui võõrluure võimalikest agentidest. Eestlaste suhtes läbiviidud operatsiooni kohta on tänaseni andmeid vähevõitu, kuid tõenäoliselt toimus “eesti operatsioon” sarnaselt 9. augustil 1937. aastal NSV Liidu ÜK(b)P KK Poliitbüroo otsusega algatatud “poola operatsiooni” ja hilisema “läti operatsiooniga”. 31. jaanuaril 1938 pikendas Poliitbüroo teiste rahvaste hulgas eestlaste “spioonlik-diversantliku kontingendi likvideerimise” operatsiooni kuni 15. aprillini 1938. Hinnanguliselt mõrvati Suure terrori käigus umbes kümme tuhat eestlast. Eestlaste arreteerimine ja hukkamine Venemaal jätkus vähemal määral ka pärast Suure terrori lõppu. 

Lisainfo:

info@mnemosyne.ee