Kategooria
Meelis Maripuu, Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Kuigi rahvad ja riigid on sõdinud läbi kogu oma senise ajaloo, ei ole see tänapäeval õigustus sõjaliseks rünnakuks. Esimese maailmasõja järgsed katsed hoiduda sõjast, toites agressoreid nende teele jäävate väikeriikidega, viisid veelgi suurema…
Loe edasi
Meelis Maripuu, Eesti Mälu Instituudi juhatuse esimees 83 aastat tagasi sõlmisid totalitaarsed suurriigid, kommunistlik NSV Liit ja natsionaalsotsialistlik Saksamaa, leppe, mis võimaldas valla päästa Teise maailmasõja. Need režiimid ja nende ideoloogilised partnerid mõrvasid kümneid ja kümneid miljoneid inimesi. Selle sõja…
Loe edasi
28. detsembril otsustas Vene Föderatsiooni Ülemkohus likvideerida rahvusvahelise ühingu Memorial, mis tegeleb ajalooteavituse, kommunistliku terrori ohvrite mälestuse jäädvustamise ja inimõiguste kaitsega. Memoriali likvideerimise aluseks on Vene Föderatsiooni peaprokuröri taotlus, mida põhjendati „välisagentide“ seaduse süstemaatilise rikkumisega. Sellele lisaks süüdistas prokurör Memoriali…
Loe edasi
22. septembril lahkus 89-aastasena meie auväärne kolleeg, emeriitprofessor Enn Tarvel (1932–2021). Oma kadestamisväärselt pikal teadusteel jõudis Enn Tarvel läbi kirjutada suure osa Eesti ajaloost, alustades viikingite rüüsteretkedest kuni kommunistliku režiimi terrorini. Irriteerivate mõttekäikudena oli ta valmis tegema rännakuid ka Thule…
Loe edasi
Meelis Maripuu, Eesti Mälu Instituudi juhatuse esimees Täna 82 aastat tagasi lõid kaks totalitaarset suurriiki, kommunistlik NSV Liit ja natsionaalsotsialistlik Saksamaa käed, mis võimaldas neil valla päästa Teine maailmasõda. Võitluses ülemvõimu pärast maailmas mõrvasid need režiimid ja nende ideoloogilised partnerid…
Loe edasi
Eesti Mälu Instituudi tellitud sotsioloogilise uuringu tulemusel võib hinnata, et 55 protsenti Eesti elanikest toetab Rahvusvahelise Kommunismiohvrite Mälestusmuuseumi rajamist Tallinna endisesse Patarei vanglasse. Rõhuv enamus ühiskonnast on valmis sellist muuseumi külastama ning toetab totalitaarsete režiimide kuritegude ja nende ohvrite saatuse…
Loe edasi
Patarei muuseum on Eesti järgmine suurteos ja üks meie riigi rahvusvahelise missiooni – vabaduse eest seismise – kehastusi, kirjutab Eesti Mälu Instituudi teavituse ja koostöö valdkonna juht Sergei Metlev. Läänemere piirkonna üks silmapaistvaimaid ajaloolisi rajatisi – endine Patarei vangla –…
Loe edasi
Üle 200 Euroopa poliitiku, kultuuri-, haridus- ja avaliku elu tegelase allkirjastasid üleskutse moodustada rahvusvaheline kohus kommunistliku ideoloogia ja selle alusel loodud režiimide kuritegelikeks ja inimvaenulikeks tunnistamiseks. Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sandra Vokk ühines asutuse nimel selle algatusega. Rahvusvahelise ettevõtmise…
Loe edasi
Eesti Mälu Instituut leiab, et Urmas Sõõrumaale kuuluva ettevõtte valmidus osta ära endine Patarei vangla päästab selle lagunemisest ning toob sinna ettevõtluse, säilitades hoone üleeuroopalise tähtsusega mälestuspaigana. Instituudi juhatuse liikme Meelis Maripuu sõnul on märgiline ja vastutustundlik, et just kodumaine kapital pidas…
Loe edasi
Neil päevil tähistatakse rahumeelsete 1989. aasta revolutsioonide 30. aastapäeva. Taas tõstatuvad küsimused nende murranguliste aegade otsustavate jõudude ja toetajate, aga ka jätkuva mõju kohta, kirjutab saksa publitsist ja endine Ida-Saksamaa opositsionäär Wolfgang Templin, kes võtab osa Berliini müüri langemise 30….
Loe edasi
Eesti Mälu Instituudi Patarei vangla idatiiba loodud näituseala „Kommunism on vangla“ osutus menukaks – alates avamisest 14. mail külastas seda üle 36 000 inimese üle maailma. Erinevates keeltes viidi läbi 158 ekskursiooni, tehti koostööd viie rändnäitusega ning korraldati mitmeid eriüritusi….
Loe edasi
Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa kuritegeliku salasobingu ajalooline haare alates selle sõlmimisest 23. augustil 1939 kuni võõrvägede lahkumiseni Balti riikidest pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Kliki, et näha suurema PDF failina.
Loe edasi
Meelis Maripuu, Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige, ajaloodoktor 1930. aastate teisel poolel ilmusid Euroopa poliitilisele areenile uute võtmefiguuridena kaks totalitaarset režiimi, kes mõlemad valmistusid palavikuliselt oma võimupiire laiendama. Hitleri juhitav natsionaalsotsialistlik Saksamaa oli Stalini juhitava kommunistliku Nõukogude Liidu ees…
Loe edasi
Patarei vangla, 14. mai 2019 Vabadus Austatud vabadusvõitlejad, endised poliitvangid, kõrged ametikandjad, daamid ja härrad Kas mäletate Juhan Viidingu „Õnnelaulu“. Aastast 1983. Vaid mõned read: milline õnn on tohtida tunda milline õnn on tohtida mõelda kujuta ette…
Loe edasi
Lugu ilmus esmakordselt ajalehes Postimees 23. märtsil 2019. Autor: Helen Mihelson Töö repressiooniohvrite lugudega ei saanud otsa päeval, mil avati Maarjamäe memoriaal. Vastupidi, sadade Eesti inimeste abiga läks töö ühise mälu elushoidmise nimel edasi. Sellele annab kinnitust 200 nimega mälestustahvel,…
Loe edasi
Postimehe vahel ilmus 20. märtsil Patarei merekindluse tulevikule pühendatud teemaleht. Loe lehest mais avatavast Patarei näitusealast “Kommunism ja terror”; tulevasest muuseumist ja teaduskeskusest; intervjuud kommunikatsiooniekspert Raul Rebasega, kes ütleb, et “totalitaarsus pole kadunud ja ohud on jäänud”; põnevatest faktidest Patarei…
Loe edasi
… on Hilja Rüütli (1921-2009) ja Helmut Tarandi kirjutatud romaani pealkiri, kus kirjeldatakse Pagari tänaval ja Patarei vanglas üleelatut. Nimetatud raamat meenus mulle taas mitte üksnes seetõttu, et ta on väga hea, vaid eeskätt, kuna lugesin kirjutist küünalde süütamise traditsioonist…
Loe edasi
Kõne Jaan Tõnissoni mälestamisel 13. detsembril 2018 Tallinna Metsakalmistul. Jaan Tõnisson, poliitiline liider, kultuuri ja kodanikuühiskonna edendaja, on nagu põhjatu sinimustvalge meri, sest isiksuse mastaap on muljetavaldav. Teda tuleb tunnustada vaba Eesti idee ühe elluviijana, kes läbis teekonna eestimeelsest…
Loe edasi
Tänan teid lahke kutse eest. Tänan, et pakkusite mulle võimalust avaldada oma mõtteid seoses 23. augustiga. See on mälestuspäev. Et mäletaksime pruuni diktatuuri. Ja punast diktatuuri. Kõigis nende koletislikes, ebainimlikes väljendusvormides ja mastaapides. Me teame Praha deklaratsiooni Euroopa südametunnistuse ja…
Loe edasiKokkuvõte Sofi Oksaneni artiklist, mis avaldati 5.10.2018 väljaandes Suomen Kuvalehti Illustratsioon: © OUTI KAINIEMI 23. augustil 2018 avati Tallinnas Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk, esimene omataoline Eestis. Avamispäeva valik ei olnud juhuslik. Samal päeval 1939. aastal allkirjastati Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salaprotokoll…
Loe edasi
Artikkel ilmus 29.05.2018 ajalehes The Baltic Times. Toomas Hiio, Eesti Mälu Instituudi uurimisjuht 4. ja 5. mail 2018, tähistati Trieri linnas Saksamaal 200 aasta möödumist Karl Marxi (1818–1883) sünnist. Pidustusi austas oma kohalolekuga Euroopa Komisjoni president isiklikult. Hiina Rahvavabariik…
Loe edasi
Artikkel ilmus ajalehes Postimees 03.04.2018 Patarei vanglasse kavandatav kommunismikuritegude muuseum aitab vastu seista Kremli propagandale, kirjutab Torontos tegutsev digitaalkommunikatsiooni strateeg Marcus Kolga. Mis tahes riigi kodanikel on raske ette kujutada, millisena nähakse ja tajutakse neid, sealhulgas nende ajalugu, rahvusvahelises kogukonnas….
Loe edasi
Artikkel ilmus 21.03.2018 ajalehes Postimees Eesti Mälu Instituudi nõukogu esimees, ettevõtja Meelis Niinepuu kirjutab, et Patarei vangla idatiiva renoveerimine rahvusvaheliseks mäluasutuseks on saja-aastase väikeriigi kingitus maailmale, mis muudab meid suuremaks. «Kui ma ema ja vennaga vagunisse ronisin, oli see juba…
Loe edasi
Reporter: Katariina Rebane Intervjuu ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 08.03.2018 Plaanitav muuseum peaks säilitama suures osas Patarei vangla võtmeruumid ja vanglaarhitektuuri. Tegijate sõnul on tegemist totalitaarsete režiimide sümboliga ja nii peaks sellest ka kõnelema. Eesti Mälu Instituut kuulutas 1. veebruaril…
Loe edasi
