Eesti Mälu Instituut ja Euroopa Mälu ja Solidaarsuse Võrgustik korraldavad 26.-28. oktoobril 2021 Tallinnas, Kultuurikatlas IX Euroopa mälusümpoosioni.
Varem mitmes Euroopa pealinnas toimunud mälusümpoosion on Euroopa suurimaid mälufoorumeid, mis toob kokku lähiajaloo uurimise, mõtestamise ja õpetamisega tegelevad eksperdid ja huvilised üle kontinendi. Paneelarutelude ja esitluste juurde kuulub ka kultuuriprogramm, õhtune kontsert-vastuvõtt ja võimalus luua uusi kontakte.
Tänavune sümpoosion keskendub koos- ja ebakõladele Euroopa mälukultuuris, mis on tugevasti mõjutatud 20. sajandi totalitaarsete režiimide pärandist. Viimastel aastakümnetel on vaidlused ajaloo ja mälupoliitika pakkunud palju kõneainet terves Euroopas. Ida- ja Lääne-Euroopa erinev 20. sajandi ajalookogemus põhjustab siiani segadust.
Üritust korraldab Euroopa Mälu ja Solidaarsuse Võrgustik (ENRS) koostöös Eesti Mälu Instituudiga. Oluliseks partneriks on Kirde-Euroopa Sakslaste Kultuuri ja Ajaloo Instituut. Sümpoosioni toetavad: Balassi Instituut Tallinnas (Ungari), Rumeenia Kultuuriministeerium, Leedu Vabariigi saatkond Eestis, Saksamaa Kultuuri ja Meedia Riigiministri Büroo, Konrad Adenaueri Fond, Slovakkia Vabariigi Kultuuriministeerium, Ungari Inimressursside Ministeerium.
Euroopa Mälu ja Solidaarsuse Võrgustik (ENRS) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on toetada Euroopa 20. sajandi ajaloo üle peetavat dialoogi.
Eesti Mälu Instituut ja tema eelkäija on alates 1998. aastast Eestis uurinud inimvaenulike režiimide toime pandud rahvusvahelisi kuritegusid ja inimõiguste rikkumisi ning totalitaarseid ideoloogiaid, mis on niisugused režiimid põhjustanud.
Sümpoosioni otseülekannet saate jälgida Eesti Mälu Instituudi Facebooki lehel ja YouTube’i kanalil.
Euroopa mälusümpoosion
Mälu ja identiteet Euroopas: tänapäeval ja tulevikus
Koht: Kultuurikatel, Katelde Saal (Põhja pst 27a, Tallinn)
Kuupäevad: 26.-28. oktoober 2021
Keeled: inglise ja eesti (sünkroontõlkega)
Osalemine on tasuta.
Programm asub allpool. Registreerimine on lõppenud. Osalemishuvi korral kirjutage: info@mnemosyne.ee.
IX Euroopa mälusümpoosion on Euroopa suurimaid mälufoorumeid, mis toob kokku lähiajaloo uurimise, mõtestamise ja õpetamisega tegelevad eksperdid ja teemahuvilised üle kontinendi. Tallinnast saab oktoobri kolmel päeval olulisim Euroopa lähiajaloo mõtestamise paik. Paneelarutelude ja esitluse juurde kuulub ka kultuuriprogramm, õhtune kontsert-vastuvõtt ja võimalus sõlmida uusi kontakte.
Tänavune sümpoosion keskendub koos- ja ebakõladele Euroopa mälukultuuris, mis on tugevasti mõjutatud 20. sajandi totalitaarsete režiimide pärandist. Mälestus totalitaarsete diktatuuride tekitatud kannatustest on kaasaegse Euroopa identiteedi üks kese.
Euroopa mälu mitmekesisust on kujundanud piirimuutused ja konfliktid, diktatuurid ja terroriaktid. Viimastel aastakümnetel on vaidlused ajaloo ja mälupoliitika üle Euroopas palju kõneainet pakkunud. Ida- ja Lääne-Euroopa erinev ajalugu 20. sajandil põhjustab siiani segadust. Arvestades, et Lääne-Euroopa valitsev ajalooline kogemus oli natsism, samas kui Ida- ja Kesk-Euroopa riigid kogesid nii kommunismi kui ka natsismi, on ajaloo üle arutamine erineva totalitarismi kogemuse tõttu jätkuvalt keeruline.
Ajalooliste sündmuste ja isikute mälestamine on hiljuti akadeemilistes, poliitilistes ja avalikes aruteludes üha rohkem esiplaanile tõusnud. Mitmed institutsioonid on aidanud ühise ajalootunnetuse ja identiteeditunde levitamisele kaasa ka oma tegevuste kaudu kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil. Paljude selliste projektide eesmärgiks on edendada eurooplaste vahelist dialoogi ja koostööd. Paraku on ka neid, kelle tegevus aitab kaasa stereotüüpide levikule ja konfliktide tekkimisele.
Võttes arvesse viimase aja arutelusid Euroopa ajaloo ja identiteedi üle, kutsume ajaloohariduse alal töötavaid spetsialiste ka enda kogemusi jagama. Euroopa ajaloo ja mäluga seotud uuenduslikke projekte tutvustatakse konverentsil lühiettekannete (nn “turboesitluste”) käigus.
Üritust korraldab Euroopa Mälu ja Solidaarsuse Võrgustik (ENRS) koos Eesti Mälu Instituudiga. Oluliseks partneriks on ka Kirde-Euroopa Sakslaste Kultuuri ja Ajaloo Instituut.
Euroopa Mälu ja Solidaarsuse Võrgustiku (ENRS) eesmärgiks on toetada Euroopa 20. sajandi ajaloo üle peetavat dialoogi. Organisatsioon viib iga-aastaselt ellu arvukaid projekte, mis seda eesmärki toetavad. ENRS-i liikmesriigid on Saksamaa, Poola, Ungari, Slovakkia ja Rumeenia. Vaatlejariigid on Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Austria, Albaania ja Georgia. ENRS-il on partnerorganisatsioonid pea igas Euroopa riigis.
Info osalejale, kelle elukoht ei ole Harjumaal
Korraldajad tagavad väljaspool Harjumaad elavatele osalejatele konverentsi ajaks majutuse Tallinna kesklinna hotellis. Vastava taotluse lihtkirja vormis palume edastada pärast registreerimisvormi täitmist e-posti aadressile info@mnemosyne.ee. Korraldaja tasutud majutusega osalejate arv on piiratud.
Registreerimine on suletud.
Suure osalemishuvi korral palun kirjutage: info@mnemosyne.ee.
Programmiga saate tutvuda allpool.
COVID-19 informatsioon
Sümpoosionil osaleja peab esitama korraldajale sissepääsu juures ühe järgmistest dokumentidest:
1) COVID-19 lõpetatud vaktsineerimise tõend;
2) Tõend COVID-19 läbipõdemise kohta (kehtib 180 päeva alates läbipõdemisest).
Üritusel tagatakse osalejate hajutatus ja soovijatele jagatakse maskid (kandmine ei ole kohustuslik, kuna sissepääsu juures teostatakse nakkusohutuse kontroll).
Programm
IX Euroopa mälusümpoosion
Teisipäev, 26. oktoober 2021
12:30-14:00
Registreerumine ja kerge lõuna
14.10-14:30
Tervituskõned
Euroopa Mälu ja Solidaarsuse Võrgustiku direktor Rafał Rogulski
Eesti Vabariigi justiitsminister Maris Lauri
Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sergei Metlev
14:30-16:30
Avasessioon – Euroopa identiteet tänapäeval: ajaloolised juured ja käimasolevad debatid
Avasessioonil arutatakse, millised on erinevad nägemused “Euroopa identiteedist”, mida on kujundanud ajalooline mälu. Arutelu keskendub erinevatele mälestamispoliitika ilmingutele ja elluviijatele, kelle ülesandeks on aidata kaasa ajaloo-alase teadlikkuse suurendamisele Euroopas. Käsitletakse järgmisi küsimusi: Miks rääkida nüüd sõjajärgsest jagunemisest kommunistlikuks ja kapitalistlikuks blokiks? Kas sellel on laiemat kõlapinda Euroopa suuremate mälestuskultuuride seas, kes jagavad ühist ajalookogemust? Millist rolli mängib Euroopa Liit täna Euroopa ühisidentiteedi loomisel?
Prof. Elazar Barkan (moderaator), Columbia Ülikool, USA – veebis
Toomas Hiio, Eesti Mälu Instituut (moderaator)
Dr Gergely Prőhle, Ungari – veebis
Dr Monika Kareniauskaitė, Leedu Genotsiidi ja Vastupanu Uurimise Keskus
Prof. Gesine Schwan, Humboldt-Viadrina Ülikool, Saksamaa – veebis
Dr hab. Michał Łuczewski, Varssavi Ülikool, Poola
Prof. Viacheslav Morozov, Tartu Ülikool
16:30-17:00
Kohvipaus
17:00-18:00
Turboesitlused
Turboesitluste ajal tutvustavad ajaloolise mäluga seotud organisatsioonide esindajad sümpoosioni publikule enda tegevust või projekte. Igal kõnelejal on aega kuni 2 minutit. Kuni 20 osalejat ja 1 moderaator.
18:00-20:00
Vastuvõtt, õhtusöök
Kell 19.00 esineb erikavaga eesti laulja, viiuldaja, elektrooniline artist ja helilooja Maarja Nuut, kelle looming ühendab erinevaid muusikalisi maailmu – ühte sulanduvad vanad traditsioonid ja kaasaja vaim.
Kolmapäev, 27. oktoober 2021
08:30-09:30
Registreerumine ja hommikukohv
09:30-11:30
Esimene paneeldiskussioon – Mälupraktikad: igapäevased väljakutsed
Sessiooni käigus arutatakse, milline on ajalooalaste projektide raames läbi viidud tegevuste mõju Euroopa mälukultuuri kujunemisele. Arutelust võtavad osa ja oma kogemusi jagavad erinevate kultuuri- ja mäluasutuste esindajad. Muuhulgas käsitletakse järgmisi küsimusi: Kuidas saavad tänased ühiskondlikud algatused, kultuuri- ja haridusprogrammid ning dokumentaalfilmid aidata kaasa teadlikkuse tõstmisele totalitaarsetest režiimidest? Millisel viisil on ajaloo- või kultuurialased projektid aidanud edendada rahu ja leppimist?
Euroopa Mälu ja Solidaarsuse Võrgustiku direktor Rafał Rogulski
Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu president, Dr Łukasz Kamiński
EUROM – Euroopa Mälu Observatooriumi, Oriol Lopez Badell – veebis
Euroopa Ajaloomaja direktor Constanze Itzel
Moderaator: Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sergei Metlev
11:30-12:00
Kohvipaus
12:00-14:00
Juhtumiuuringud: parimad praktikad
Sessiooni käigus jagavad haridusvaldkonna koordinaatorid oma parimaid praktikaid kolmel alljärgneval teemal:
Raske minevikuga toimetulemine
Dr Keiu Telve, Vabaduse ja okupatsioonide muuseumi Vabamu (Eesti) direktor
Baczoni Dorottya, Terrori Maja Muuseumi (Ungari)
Suuline ajalugu inspiratsiooni allikana
Gentiana Sula, “Isegi seintel on kõrvad” installatsiooni (Albaania) autor
Dr Annemarie Franke ja Anna Wachowiak, Euroopa Mälu ja Solidaarsuse Võrgustik
Uue meedia/tehnoloogia võimalikud kasutusalad
Paweł Sawicki, Auschwitzi Muuseumi Twitteri toimetaja
Dr Kristina Ranki, Mannerheimi Muuseumi direktor
Moderaatorid: Beata Drzazga ja Maria Naimska (ENRS)
14:00-14:45
Lõuna
15:00-17:00/17:30
Kultuuriprogramm
Võimalikud valikud (eelregistreerimisega, inglise keeles)
- Kommunismiohvrite memoriaal ja Eesti Ajaloomuuseum
- Patarei näituseala “Kommunism on vangla”
- Giidiga jalgsiekskursioon Tallinna vanalinnas ning KGB vangikongide ühiskülastus
18:00-19:30
Teine paneeldiskussioon – Tagasivaatavalt aastale 1989
Paneelis keskendutakse hiljuti ilmunud uurimustele, mis käsitlevad poliitilisi, kultuurilisi ja majanduslikke muutusi, mis toimusid 1989. aastal Ida-Euroopas. Arutluse alla tulevad küsimused: Kuidas on mineviku mäletamine viimase 30 aasta jooksul muutunud? Kas muutustele on pööratud eraldi tähelepanu hiljutistes uurimustes? Millised on piirkondlikud erinevused? Arutellu on kaasatud autorid, kes on avaldanud raamatuid 1989. aastal toimunud arengute kohta.
Dr Peter Jašek (moderaator), Slovakkia Rahvusliku Mälu Instituut
Dr Tobias Rupprecht, Berliini Vabaülikool, Saksamaa
Dr Paweł Ukielski, Poola Teaduste Akadeemia Poliitikauuringute Instituut, Poola
Dr Lars Fredrik Stöcker, Viini Ülikool, Austria
19:30-21:00
Õhtusöök
Neljapäev, 28. oktoober 2021
09:15-10:00
Registreerumine, hommikukohv
10:00-11:30
Kolmas paneeldiskussioon – Konfliktne minevik: mälu ja poliitika
Sessioon käsitleb käimasolevaid vaidlusi Euroopa ühise mälukultuuri üle erinevate kogemuste ja hinnangute kaudu: Kas Ida- ja Lääne -Euroopa rahvaste ja kogukondade erinev nägemus totalitarismist võib kaasa aidata mälu politiseerumisele? Kas Holokausti mäletamine Lääne- ja Ida-Euroopas erineb millegi poolest? Hoolimata kommunistlike režiimide toime pandud kuritegudest on kommunismi ideoloogia mõnes riigis endiselt populaarne. Miks?
Prof. Linda Kaljundi (moderaator), Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool
Dr Földváryné Kiss Réka, Ungari reformeeritud kiriku Károli Gáspár’i ülikool, Ungari
Prof. Lavinia Stan, Püha Francis Xavieri ülikool, Rumeenia/Kanada – veebis
Dr Beáta Katrebová Blehová, Slovakkia Rahvusliku Mälu Instituut
Velma Sarić, Sarajevo konfliktijärgne uurimiskeskus, Bosnia ja Hertsegoviina
11:30-12:00
Kohvipaus
12:00-14:00
Ümarlaua arutelu: Euroopa ajaloo debattide tulevik
Ümarlauas arutletakse, milline on Euroopa ühine mälukultuur täna? Milliseks võib kujuneda arutelu ühismälu üle, kui vaidlused ajaloo ümber jätkuvad? Milliseks võivad kujuneda konfliktid, kui eri piirkondade, aga ka põlvkondade vaatenurgad minevikule ristuvad?
Mr Dariusz Rosiak, Raportu o stanie świata, Poola – veebis
Prof. Jeffrey Olick, Virginia Ülikool, USA – veebis
Dr András Fejérdy, Pázmány Péter Katoliku Ülikool, Ungari
Prof. Maria Crăciun, Kultuuri- ja rahvusliku identiteedi ministeerium, Rumeenia
Ms Alicja Knast, Praha Rahvusgalerii, Poola
14:00
Lõpusõnad
Korraldajad:
