Tallinna Ülikooli kirjastus andis koostöös Eesti Mälu Instituudiga välja kommunismi-teemaliste teadustööde konkursi võitja Stefan Gužvica magistritöö “Õppides leninismi: Jugoslaavia Kommunistliku Partei fraktsioonidevahelised võitlused Stalini “puhastuste” ajajärgul” 1936–1940“*. Žürii kõrge hinnangu pälvinud töö kaitses autor Kesk-Euroopa Ülikooli ajaloo osakonnas (juhendas professor Alfred J. Rieber).
Nõukogude Liidu suure terrori ajastu on üks vastuolulisemaid ja vähe uuritud perioode Jugoslaavia Kommunistliku Partei (JKP) ajaloos. Seda on ümbritsenud saladuseloor, sest enamik partei sõdadevahelise perioodi juhtfiguure hukati. Selle ajastu lõpus, 1939. aastal sai partei peasekretäriks Josip Broz Tito, kes püsis sellel ametipostil oma surmani 1980. aastal. Kasutades värskelt avalikustatud Moskva arhiivimaterjale, pakub Stefan Gužvica esimese süstemaatilise akadeemilise analüüsi sellest otsustavast perioodist JKP ajaloos.
Ta kirjeldab detailselt Tito eelkäija Milan Gorkići võimukaotust ning tema terrori käigus kõrvaldatud kolleegide ja rivaalide allakäiku. Selle asemel et keskenduda ainult Titole, näitab Gužvica, et Komintern kaalus Jugoslaavia parteile mitut juhikandidaati, nende seal Kamilo Horvatin, Ivo Marić ja Petko Miletić, enne kui 1939. aasta algul Tito kasuks otsustati. Gužvica selgitab Tito edu tagamaid, uurib tema rivaalide poliitikat ja läbikukkumisi ning pöörab erilist tähelepanu Tito ametissemääramise pikaaegsetele tagajärgedele, mis kulmineerusid 1948. aastal Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia suhete katkemisega.
Raamatu saab tellida soodushinnaga TLÜ kirjastuse e-poest.
Eesti Mälu Instituudi rahvusvahelisele teadustööde konkursile laekus kokku 18 tööd 13 riigist. Neist artikleid kaheksa, magistritöid kuus ja doktoriväitekirju neli. Auhinnad anti välja kahes kategoorias (magistri- ja doktoritööd; avaldatud artiklid). Artiklitest parimaks valis komisjon Jelena Kotšetkova (Riikliku Uurimisülikooli “Kõrgem Majanduskool” Peterburi haru) artikli “Tööstus ja metsad: Alternatiivsed toorained Nõukogude metsatööstuses 1950. aastate keskpaigast 1960. aastateni” (Industry and Forests:Alternative Raw Materials in the Soviet Forerstry Industry from the mid-1950s to the 1960s), ilmunud ajakirjas Environment and History, Vol. 24, 2018, lk 323-347. Tema uurimusest selgub metsade intensiivse hävitamise ulatus ja selle taga olnud majanduslikud ja poliitilised protsessid NSVL-is.
Loe rohkem teadustööde konkursist ja selle laureaatidest siit.
Komisjoni kuulusid Eesti Mälu Instituudi nõukogu liige professor Tõnu-Andrus Tannberg, Stockholmi ülikooli emeriitprofessor Enn Tarvel ja Eesti Mälu Instituudi vanemteadur Peeter Kaasik (PhD). Ekspertidena osalesid komisjoni töös nõuandvana Eesti Mälu Instituudi teadusjuht Toomas Hiio, teadur Hiljar Tammela ja teadusajakirja Akadeemia Humaniora ning Socialia valdkondade toimetaja Mart Orav.
* Võidutöö originaalnimetus inglise keeles on „Learning Leninism: Factional Struggles in the Communist Party of Yugoslavia during the Great Purge (1936–1940)“.
