Eesti Mälu Instituut koostas koostöös Rahvusraamatukoguga interaktiivse näituse „SAABUS „VABASTAJA““.
Näitusega saab tutvuda SIIN.
Vaatajatele avanevad pildid Eesti eluolust aastail 1944–1945, mil maa oli taas langenud Punaarmee okupatsiooni alla. Vastuolu Nõukogude propaganda ning tõelisuse vahel oli karjuv. Näitus tugineb toonastele ametiasutuste dokumentidele ning kõrvutab seda Nõukogude propagandaplakatitel kujutatuga.
Eesti Mälu Instituudi juhatuse liikme Meelis Maripuu sõnul on oluline meenutada, et Teise maailmasõja lõpp 75 aastat tagasi ei tähendanud paljudele Euroopa rahvastele vabanemist, vaid sattumist uue vallutaja meelevalda.
„Punaarmee sissetung Eestisse ja maa taasokupeerimine 1944. aastal ei olnud mitte ainult katastroof rahvusvahelise õiguse vaates, vaid tähendas esmalt meie inimeste sattumist Punaarmee sõdurite ja ohvitseride kontrollimatu terrori alla,“ sõnas Maripuu.
Näituse kuraator ja instituudi vanemteadur Peeter Kaasiku sõnul on antud teema kohta arhiivides hulgaliselt dokumente. Punaarmee sõdurite ja ohvitseride omavoli ning otsene vägivald kaitsetute tsiviilisikute kallal kajastub kommunistlike funktsionääride aruannetes, kes ka ise tundsid end võimetuna olukorda kontrollima.
„Vabastaja-müüdi loomine oli kohe pärast Eesti taasokupeerimist Nõukogude propaganda oluline ülesanne, sest sellega taheti tugevdada enda võimu legitiimsust. Peab ütlema, et selle müüdi loomine ebaõnnestus, sest reaalne kokkupuude punaväelastega lõppes tsiviilelanikkonnale sageli kaotatud vara, tervise või eluga. Eesti inimesed mõistsid, et tegu on uue vägivaldse okupatsiooni kehtestamisega, mitte vabastamisega,“ ütles Kaasik.
