22. septembril, vastupanuvõitluse päeval, algusega kell 14.30 toimus Patarei vanglas vastupanuvõitluse päeva mälestusüritus.

Pr Ilme Kurig, kellega homsel üritusel kohtuma pidime, ei saanud tõsise terviserikke tõttu kahjuks meiega oma mälestusi jagada. Loodame, et saame uurida metsavendluse ajalugu koos temaga kunagi tulevikus.

Kell 14:30 kõnelesid Patarei hoovis riigiesindajad ning metsavennalaule esitas ansambel Põldsepp ja Pojad (kõlas “Paul Randmaa metsavendade salga hümn”,  “Metsavennal elu lõbus” ja “Relvastatud Võitluse Liidu hümn”).

Kell 15:00 algavas vestluses osalesid ajaloolased Martin Andreller ja Peeter Kaasik. Martin ja Peeter on tegelenud metsavendluse ajaloo uurimisega aastaid, sealhulgas osaledes metsavendade punkrite ja haudade otsingutes. Martin on loonud uurimistulemuste põhjal metsavennapunkri esimese maketi (Põrgupõhja metsavennarühma punkri järgi). Peeter on viimati lahanud koos kolleegidega metsavendade tegevust ja motiive ajakirja Imeline Ajalugu mahukas erinumbris “Metsavennad”.

 

Ürituse orienteeruv lõpp on kell 16.15. Kogunemine Patarei Linnahalli-poolses hoovis (täpsem juhis).

Osalejatel on võimalus külastada tasuta Patarei vangla näituseala “Kommunism on vangla”.

Vastupanuvõitluse päeval tänatakse ja mälestatakse kõiki Eesti inimesi, kes on sõna või teoga osutanud vastupanu okupatsioonivõimudele, kaitstes Eesti Vabariigi iseseisvust ja vabadust. Paljud neist kaotasid massirepressioonide käigus elu, vabaduse või tervise. Vastupanuvõitluse päev on seotud Otto Tiefi valitsuse moodustamise otsusega septembris 1944, kui Saksa väed olid lahkumas ja Nõukogude väed alles saabumas. 22. september 1944, kui Punaarmee okupatsiooniväed hõivasid Tallinna, markeeris vastupanuvõitluse uue aktiivse faasi algust. Otto Tiefi valitsuse moodustamine rõhutas asjaolu, et Eesti on iseseisev vabariik, mis on ebaseaduslikult taasokupeeritud kommunistliku Nõukogude Liidu poolt. Vastupanuvõitlus jätkus erinevates vormides ja intensiivsusega kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal.